Ükski katus pole igavene, kuid õige hooldusega võib katus pidada suure remondita vastu aastakümneid. Katustele mõjuvad erinevad tegurid: järsud temperatuurimuutused, päike, tuul ja sademed, aga ka inimtegevus. OÜ Evari Ehituse juht Rein Kala jagab teadmisi kolme peapõhjuse kohta, mille puhul vajab hoone lamekatus kindlasti remonti või renoveerimist.
Katuse remont tähendab väikesemahulist, väikese osa parandamist katusest. Renoveerimine tähendab kogu katusepinna uuendamist ja rekonstrueerimine kogu katusekonstruktsiooni ümberehitamist. Alati on soodsam ehitada üks kord ja korralikult, kuid mõnel juhul on ka katuseremont omal kohal.
-
-
põhjus: katusekatte füüsilised vigastused
Lamekatuseid tuleb kontrollida ja vajaduse korral hooldada vähemalt kaks korda aastas. Külm talv mõjub katusekattele kahanevalt, seevastu suvel soojaga kipub materjal paisuma. Temperatuuri muutumisel materjal liigub ja sellesse võivad tekkida praod. Hoolduse käigus puhastatakse katus ja vihmaveesüsteemid tuule ja lindude toodud prahist, puulehtedest, okstest ja samblast. Lisaks kontrollitakse, et katusekate ja -elemendid (räästad, katuseluugid, läbiviigud, varikatused jm) on nõuete järgi kinnitatud.
Siiski võib juhtuda, et katust on tabanud mehaanilised vigastused: torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tingitud vigastused. Alguses võivad vigastused tunduda miniatuursed, vihmavesi ei pruugi tuppa jõuda ja omanik ei teagi oma katuse halvast seisukorrast. Kui kontrolli käigus tuvastatakse ka kõige pisemad vigastused, tuleb need kohe parandada: likvideerida esmalt kattematerjali alla või vahele tekkinud auru- või veekotid ning parandada seejärel katusekate.
Väikesest vigastusest saab ajapikku suur ja sel juhul ei pruugi enam piisata katusekatte parandusest. Siis võib ees oodata kogu katuse ja konstruktsioonide uuendamine. Peale selle on oluline jälgida kontrolli käigus katusematerjalide vananemist ja vahetada välja amortiseerunud detailid, mis on samuti taskukohasem kui renoveerida tervet katust korraga. -
põhjus: kehv hüdroisolatsioon
Kui lamekatus ei pea kinni niiskust, katuse piirdekonstruktsioon muutub talvel tavapärasest külmemaks või piirdekonstruktsioonile tekivad hallituslaigud, on viimane aeg vaadata üle katusekonstruktsioonide ja -katte olukord. Tavalise lamekatuse tüüpkonstruktsioon koosneb neljast kihist: esimene on puidust, metallist või betoonist katuse kandekonstruktsioon; teine ehituskilest, bituumenrullmaterjalist või alumineeritud materjalist aurutõke; kolmas ehitusvillast, vahtsoojustusplaatidest või kergkruusast soojustus- ja tuulutuskiht ning neljas hüdroisolatsioon ehk katuse kattekiht.
Katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS-bituumenmaterjalist, mida toodetakse paljudes tehastes ja väga erineva kvaliteediga. Kuigi väliselt ei ole materjali kvaliteet silmaga näha, tuleb hoolega kaaluda materjali hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on tehasest kaasas tooteleht koos materjali iseloomustavate näitajatega, millest arusaamiseks on soovitatav kasutada asjatundjate abi. Kehva materjali kasutamisel kestab katus oodatust tunduvalt vähem aega.
Järjest rohkem kasutatakse ka eri värvi pealmisi hüdroisolatsiooni- ehk kattekihte. Seniste eelistatud toonide ehk punase, pruuni, rohelise ja musta kõrval on üha populaarsemad valge puistega katusekattematerjalid, mis peegeldavad katuselt tagasi valgust ja soojust ega kuumene suvekuudel üle ning katus püsib seeläbi kauem töökorras. -
põhjus: katuse alasoojustus
Enamik kortermaju Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on teistest katuseliikidest soodsaim ja paljudel juhtudel ka ainulahendus. Kuna energiahind aina tõuseb ja energiatõhususest on saanud ehitusobjektide juures peamine märksõna, on mõistlik lasta üle vaadata hoone piirete, sh katuse soojustuse vastavus tänapäeva nõuetele. Paraku vajab enamik meie kortermajade katustest lisasoojustust, sest kütmine on muutunud aastatega kallimaks. See on toonud kaasa aknavahetused soojapidavamate vastu ja vanade ventilatsiooniavade sulgemise, mille tõttu halveneb korterites aga sisekliima ning hoonete ülemiste korruste otsmised toad ja ruumid võivad hakata nurkadest hallitama. See toob omakorda nähtavale hoonete külmasillad ehk kohad, kus soojustus ei ole piisav või pole korralikult paigaldatud. Õnneks saab seda kõike parandada! Lisasoojustusena kasutatakse harilikult plaatvahtsoojustust või kõva katusevilla. Selle paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest. Kortermajade katuste renoveerimisel vana katust tavaliselt alt ära ei võeta. Lamekatuste soojustusmaterjalide kihid on muutunud aastatega paksemaks, et soojakadu oleks väiksem ja soojusenergiale kuluks vähem raha. Eestis on üle 24 000 kolme või enama korteriga elamut, mille keskmine energiakulu aastas on 250 kWh. Eesmärk on aga jõuda 150 kWh-ni aastas.
-
Lamekatuste ehitamine nõuab erialateadmisi ja pikaajalisi kogemusi. Kasutades professionaalide abi, hoiate kokku aega ja vahendeid ning saate katusele kindla garantii!
Lisainfot katuste kohta leiad aadressilt www.evari.ee
