SISUTURUNDUS
Kõige soodsam lahendus suurte majade välisilme parandamiseks on krohvfassaad, millel on aga üks puudus – ühevärviline fassaad võib tunduda igav. 17-aastase fassaadide soojustamise ja renoveerimise kogemusega Mikk Kallas Viispluss Fassaadide OÜ-st soovitab ühistutel küsida ehitajatelt julgemalt põnevamaid värvilisi lahendusi.
„Fassaadimaterjalide valikul on kõige suurem osa rekonstrueeritava hoone välispinna ebatasasustel, mida on samas suhteliselt lihtne parandada polüsterooliga, mis paigaldatakse krohvi alla. Seega krohv oli ja on kõige soodsam fassaadimaterjal. Kui esimese hooga tundub ühistutele, et see on tavapärane ja igav lahendus, siis tegelikult on krohv ehitusmaterjal, mis pakub palju võimalusi,“ tutvustab Kallas.
Ta lisab, et aina rohkem pöörduvad tema poole ühistud, kes küsivad krohvfassaadi puhul väikest arhitektuurilist põnevust: abstraktseid jooniseid, pilte või triipe ja kujundeid. „Värvidega kombineerida on moes ja tulemus on väga efektne. Värvidega mängimine ei muuda eriti lõpptulemuse hinda, samas saab kõige lihtsamate materjalidega vinge lahenduse!“
Viispluss Fassaadid tegeleb hoone remondi juures kõigega, mis puudutab hoone välispiirdeid ja asub majast väljas: katuste, piirete ja fassaadide rekonstrueerimise ning maja soojustamisega, samuti uste ja akende paigaldusega. Ettevõte ehitab kliendi projekti alusel nii tuulduvaid, puit- kui ka krohvfassaade.
Iga suurema töö jaoks tasub kaasata ekspert
Korteriühistute puhul peab Kallas väga oluliseks kaasata juba rekonstrueerimistööde eel ja projekti koostamise ajal ehitusjärelevalve või tehniline konsultant, kelle tausta ja pädevust peaks nii nagu ehitajate puhul uurima. Näiteks ei pruugi üldehituslik järelevalve olla sobiv ja piisavalt põhjalike teadmistega fassaaditööde jaoks. Samal ajal on fassaad väga oluline osa hoone konstruktsioonist nii sisekliima kui ka külmakadude osas.
Samuti aitab järelevalve jõuda selgusele, kas korteriühistul on reaalselt vaja KredExi rahastust. „KredExi nõuded ja tingimused on nii ühistule kui ka ehitajate valikul väga kõrged. Samas peab ühistu juhatus tegema väga palju bürokraatlikku tööd, et üldse toetust saada. Võrdlusena võin tuua näite, kus ühistu lasi teha mõistlikus ulatuses korda katuse, tellis fassaadi- ja ventilatsioonitööd ning maksis selle eest kokku 250 000 eurot. KredExiga oleks see summa olnud 50% kallim,“ räägib Kallas. „Mõistliku projekti puhul saab ühistu ka ise pangast laenu, kuid loomulikult ei tohi korteriomanikel olla võlgu ja maapiirkondades küsitakse sageli ka energiaauditit.“
Ta lisab, et kindlasti on ükshaaval tehtavatest töödest soodsam tervikremont, mis sisaldab näiteks katuse renoveerimist, uste-akende vahetust ning ventilatsiooni- ja fassaaditöid. „Kuna turvanõuded on väga karmid, siis on ka näiteks katuse renoveerimisel oluline tellingute olemasolu. Seetõttu on mõistlik kasutada juba kord üles pandud tellinguid nii katuse kui ka teiste tööde jaoks. Aga eks kokkuvõttes oleneb kõik korteriühistu võimalustest. Viispluss Fassaadid teeb projekteerijatega tihedat koostööd, tunneme professionaalseid ehitusjärelevalveid ning kindlasti oskame nendega koostöös soovitada ühistutele parimaid lahendusi.“
