Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis intervjuus, et teisest pensionisambast lahkujate arv oli ootuspärane, aga väljaminev summa on suurem, kui esialgu arvati.
“See arv, kui paljud inimesed hakkavad raha välja võtma, oli varasemate uuringute põhjal ootuspärane. Probleem seisneb selles, et uuringud ei näinud ette, kui palju on inimestel raha. Varem arvati, et pigem lahkuvad need inimesed, kellel on fondis vähem raha, aga tänase tulemuse järgi on lahkunud keskmisest suurema summaga inimesed. Väljaminev summa on suurem, kui arvati,” ütles Oja.
Tema sõnul ei ole paljud inimesed, kellel on seal fondis vähe raha, võib-olla teadvustanudki seda, et neil see sammas olemas on. “Viimaseid andmeid ma pole näinud, aga vahepeal tehtud kokkuvõtted näitasid seda, et vanusegrupist, kellele oli liitumine kohustuslik, on pigem lahkunud need, kellel on seal rohkem raha. Tõenäoliselt neil inimestel, kellel seal fondis suurt midagi ei olnud, ei ole enam sidet Eestiga. Neil võib see konto olla olemas, aga võib-olla on nad pikemalt töötanud välismaal ja seetõttu ei ole lihtsalt tähele pannud, et neil on võimalik ka sealt lahkuda,” ütles Oja.
Ta prognoosis, et teisest sambast lahkujate osakaal võib veelgi tõusta. “Ma eeldan, et suurem osa soovijatest on juba taotluse teinud. Samas need inimesed, kes ei ole endale üldse teadvustanud, et neil see teine pensionisammas üldse olemas on, võivad hakata raha tulevikus välja võtma, aga nende summad on väiksemad. Uuringutes on tulnud välja huvitav asi: et vanusegrupid, kelle jaoks muutus teine sammas kohustuslikuks, ei teadnudki, et neil on see olemas,” märkis Oja.
Tema sõnul pole täpselt teada, kui palju raha reaalselt septembris teisest sambast välja voolab. “Nagu paljude väärtpaberitehingute puhul, kehtib nüanss, et tehingust teadaandmise päev ja tegelik tehingu toimumise päev on erinevad. Kuna tegu on väga suure väljavõtmisega ja korraga oleks raske fondidest nii palju välja müüa, siis tehakse väljavõtmisele viiekuune viitaeg. Tavapäraselt on fonditehingutel päevased või paaripäevased viitajad. Kui palju sealt konkreetselt raha saadakse, sõltub ka turgude seisust raha väljavõtmise päeval,” arutles Oja.
Tema sõnul on tegelikult neid tegureid veel, mis võivad rolli mängima hakata. “Küsimus on selles, kas kõik IT-süsteemid töötavad nagu tarvis. Oleme ka varem näinud, et pensionisüsteemi suurte muutuste puhul on kanded jäänud toppama. Hiljuti oli lugu, et teise sambasse maksuametist raha kandmine võtab aeg-ajalt tavapärasest rohkem aega. Antud juhul oli konkreetselt küsimus IT-süsteemide läbilaskevõimes. Saame näha, kas selle aja jooksul, kui võeti vastu otsus teine sammas vabatahtlikuks teha, on IT-süsteeme piisavalt ajendatud või mitte. Veel üks tegur on see, et esimesel väljamaksel on ka limiit, milleks on 10 000 eurot, aga see puudutab üksikuid inimesi,” lisas Oja.
