Sügisel kohustas Tallinna halduskohus valitsust 25. jaanuariks otsustama, kas algatada Estonia laevahuku põhjuste uus uurimine, ent valitsus ei ole seda siiani teinud, vahendab BNS.
“Valitsus ei ole seni võtnud seisukohta, kuidas kohtuvaidluse aluseks olnud taotlust lahendada,» ütles valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver. Uut uurimist taotlevad katastroofis hukkunute lähedased.
«Valitsus on Estonia huku teemat ning Tallinna halduskohtu otsust kabinetinõupidamisel arutanud ning jätkab aruteludega,» märkis Seaver.
Ehkki kohtu seatud tähtaeg on juba möödas, ei ole võimalik veel kindlalt öelda, kas järgmisel valitsuse kabinetinõudpidamisel neljapäeval on päevakorras Estonia huku täiendava uurimise küsimus.
Otsustamiseks peaks kabinetiistungile materjali esitama majandusministeerium. Ministeeriumi teatel on neil materjalid kabinetile esitamiseks valmis.
Estonial hukkunute lähedasi kohtus esindav vandeadvokaat Piret Blankin ütles, et kui valitsus kohtusotsust lähiajal ei täida ja seisukohta ei võta, siis pöörduvad nad taas kohtu poole.
«On võimalik taotleda trahvimist kohtu kaudu. Kohus vaatab, mis trahvisumma peaks olema,» ütles Blankin.
Samas nentis ta, et ei usu, et trahv paneks valitsuse kiiremini tegutsema. «Võib-olla vähemalt tuletab meelde,» märkis Blankin.
Siiski loodetakse, et valitsus lähiajal ikkagi otsuse teatavaks teeb. «Me läksime kohtusse sellepärast, et mitte midagi ei tehtud. Samasugune praktika jätkub, millest on äärmiselt kahju,» sõnas Blankin.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et kuna kohus kohtuotsuse täitmise üle ei valva, siis peaksid hukkunute lähedased kohtule ametlikult märku andma, et nende taotlusele pole vastatud ning kohtuotsus on seega jäänud täitmata.
Sellisel juhul on kohtul kasutada mitu võimalst. «Kõige karmim meede on trahvimine. See on äärmuslik ja kindlasti ei ole see asi, millest kohus alustaks,» ütles Vilu.
Samas märkis Vilu, et kohtuotsused on täitmiseks. «Kindlasti ei ole see olukord, kus keegi võib põhjuseta mitte kohtuotsust täita,» märkis ta.
Estonia parvlaeval hukkunute lähedased esitasid juba 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks. Kuna pöördumine jäi mitmeks aastaks vastuseta, pöördusid hukkunute lähedasid kohtusse.
Tallinna halduskohus otsustas möödunud aasta sügisel, et valitsus peab taotlusele vastama. Selleks anti valitsusele aega 60 päeva. Lisaks märkis kohus, et valitsus peab taotluse lahendamisel lähtuma hea halduse põhimõttest ega tohi menetluslikke õigusi kuritarvitada ning asjaga taas põhjendamatult viivitada.
Estonia katastroofis hukkus 852 inimest, neist 501 olid Rootsi ja 285 Eesti kodakondsed. Ühtekokku hukkus katastroofis 17 riigi kodanikke. «Estonia katastroofiga seotud otsused puudutavad väga isiklikult paljusid oma lähedase kaotanud inimesi ning neil otsustel võib olla oluline rahvusvaheline mõju,» ütles valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver.
Et teema on tundlik, rõhutas ka peaminister Jüri Ratas mullu novembris. “Poliitiku sõnal on ülisuur kaal. Antud teema kontekstis see tuleb korrutada mitmekordselt. Saame ju kõik aru, et ükskõik kumma suuna Eesti võtab – kas taasalustada uurimine või mitte alustada uurimist –, see peab olema, kui tänast positsiooni me muudame, see peab olema minu meelest üheksa kui mitte kümme korda mõõdetud ja siis üks kord tehtud otsus,” ütles Ratas.
