Koroonaviiruse nimi tuleneb ladina keelsest sõnast “corona” ja tähendab krooni. Ehk siis seda tüüpi viirused on mikroskoobi all vaadates krooni kujulised.

Hiinas levima hakanud uut tüüpi Koroonaviirus tekitab kõrget palavikku, hingamisraskusi, valu rinnus, kopsupõletikku  ja ka neerupuudulikkust. Viiruse esmased sümptomid on sarnased tavalise gripiga: peavalu, köha, valus kurk ja õhupuudus. Uue viiruse peiteperioodi pikkus võib olla kuni kaks nädalat.

Viirus levib väga kergesti, piisknakkusega õhu kaudu ning võib ülekanduda isegi silmade kaudu. Seetõttu pole tavalisest hingamisteede kaitseks mõeldud maskist viiruse vastu abi. Arstid peavad olema täielikult isoleeritud ning kandma kogu keha katvaid ülikondi.

Kõik koroonaviirused kuuluvad Coronaviridae sugukonda, Coronavirus perekonda ja kliiniliselt olulised liigid on inimese koroonaviirus ja SARS-koroonaviirus.

Inimese koroonaviirus on teisel kohal nohu tekitajana (esikohal on rinoviirus). Koroonaviirus-nohu korral on inkubatsiooniperiood pikem kui rinoviirusliku nohu korral (keskmiselt 3 päeva). Harva võib viirus tekitada ka pneumooniat või ägestada kroonilisi kopsuhaigusi (astmat ja bronhiiti).

SARS-koroonaviirus tekitab SARS-i (Severe Acute Respiratory Syndrome). SARS avastati esmakordselt 2002. aasta novembris Hiinas, Guangdongi provintsis.

Suurem haigusepuhang oli 2002.a. lõpust kuni 2003.a. suveni. Patsientidel oli atüüpiline pneumoonia – palavik >38°C, lihasvalu, köha, valus kurk, letargia ning ka seedetrakti nähud. Ebatavaline oli selle haiguse puhul suur suremus – ligi 10% (sealhulgas ligi 50% üle 65-aastaste seas). Mitmete viroloogialaborite jõupingutuse tulemusena identifitseeriti haigusetekitaja kui SARS-koroonaviirus (SARS-CoV).

Haigus põhjustas WHO andmetel üle 8000 haigusjuhu ja üle 900 surmajuhtumi kokku 37 riigis. Kuigi hiljem ei ole juhtumeid esinenud, ei pruugi see viirus olla lõplikult kadunud, vaid võib persisteerida looduslikes (loomsetes) reservuaarides. SARS’i peiteaeg on suhteliselt pikk – 2-3…10-13 päeva.

Lisaks reisimisest tulenevale levikule on viirus võimeline lebvima toiduga ning on võimalus, et võib levida ka pakkidega(postiga saabuvate pakkide sees).

Allikad: Tartu Ülikooli veeb, Reet Mändar; Wikipedia.org; eestinen.fi

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi