TALLINN, 28. veebruar, BNS – Majandusanalüütikud prognoosivad, et 2021. aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv tuleb tugev ja ületab 8 protsendi piiri.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles BNS-ile, et panga prognoosi põhjal küündis Eesti majanduskasv 2021. aasta viimases kvartalis 7 protsendini, mis annab SKP aastaseks kasvuks tubli 8,2 protsenti.
“Eesti majanduskonjunktuur püsis väga hea ka aasta viimases kvartalis, mida vedas nii tugev välisnõudlus kui jõuline sisetarbimise kasv. Teisalt hakkas majandusnäitajaid mõjutama aina enam ka kiire inflatsioon, mistõttu vahe nominaalse ja reaalse majanduskasvu vahel kärises,” märkis Nestor.
LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles BNS-ile, et olemasolevatele andmetele tuginedes võib eeldada, et võrreldes kahe eelneva kvartaliga aeglustus neljandas kvartalis majanduskasv veelgi ja võis jääda 7 protsendi juurde. See tähendab, et aasta kokkuvõttes kasvas majandus veidi üle 8 protsendi.
Samas on Aabi sõnul viimased aastad näidanud, et majandus on muutunud väga raskesti prognoositavaks ja enne lõplikke andmete saabumist tehtud hinnangud võivad olla ennatlikud.
LHV majandusanalüütik märkis, et aasta lõpus kõrgustesse tõusnud energiahinnad koormasid nii majapidamisi kui ettevõtteid, kuid ei suutnud aasta kokkuvõttes siiski kiiret majanduskasvu väärata.
“Tööstustoodangu maht suurenes viimases kvartalis 5 protsenti, kaubanduses ja ehituses 10 protsenti ning kasv jätkus kindlasti ka IT sektoris. Märkimisväärne panus majandukasvu tuleb taas maksulaekumisest, sest tootemaksud suurenesid aastaga ligemale 17 protsenti. Kuigi nii ekspordimahud kui sisekaubandus kasvasid hoogsalt aasta lõpuni, võtsid suuremad sisendkulud kasumist oma osa ja seetõttu jäi lisandväärtuse kasv mahtude kasvust tunduvalt tagasihoidlikumaks,” selgitas Aab.
Analüütik lisas, et selle aasta esimestel kuudel on ettevõtjad püsinud optimistlikud ning endiselt nähakse võimalusi oma tegevuse laiendamiseks. “Kõrgemad sisendkulud nii energia kui ka erinevate toormete näol sunnivad kõiki siiski valvsad püsima ning liigne agarus on seetõttu majandusest kadunud,” nentis ta.
“Viimastel päevadel puhkenud sündmused Ukrainas võivad aga kõik kaardid segi paisata ning tehtud prognoosid kasutuks muuta. Jääb vaid loota, et reaalne sõjategevus lõpetatakse kiiresti ning konflikt ei levi teistesse riikidesse. Sellisel juhul peaks konflikti mõju nii Eesti kui Euroopa majandusele jääma piiratuks,” lisas Aab.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles BNS-ile, et Eesti SKP kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis ligi 7 protsenti ja kogu aasta kasv oli veidi üle 8 protsenti.
“Kuigi Swedbanki viimase majandusprognoosi järgi oli see number 8,1 protsenti, oleme me sellele ka varem tähelepanu juhtinud, et esmakordselt avaldatud eelmise aasta majanduskasvu number võib juba samal aastal, rääkimata aastate jooksul, statistikaameti poolt läbiviidud revisjonide käigus üsna palju muutuda. SKP kasvunumber ei ole fakt, vaid kompleksse arvestuse tulemus, mis võib sisaldada ebatäpsusi või vigu, mida aja jooksul korrigeeritakse,” möönis Mertsina.
Möödunud aasta viimase kvartali mittefinantsettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud käive näitas Swedbanki peaökonomisti sõnul esialgsete arvestuste järgi tugeva kasvu jätkumist. Ettevõtete sektori osakaal kogumajanduses on ligikaudu 70 protsenti, mistõttu selle mõju SKP arvestuses on põhimõtteliselt väga oluline. Samas on Mertsina sõnul ajalugu näidanud, et ettevõtete kvartalistatistika ei ole täpne ja selle erinevus täpsema aastastatistikaga on suurenenud. See muudab hilisemates arvestuste täpsustustes nii ettevõtete sektori kui ka SKP kasvusid.
Kui vaadata eraldi tööstuse, jaekaubanduse ja kaardimaksete mahtusid, siis nende kasvude aeglustumine aasta viimases kvartalis oli ökonomisti sõnul võrdlemisi tagasihoidlik. Ka ehitusmahu kasv võttis hoogu veidi maha, kuid statistikaameti avaldatud ligi 10-protsendist kasvu võib tema hinnangul jätkuvalt tugevaks pidada.
Jaekaubanduse ja kaardimaksete järgi saab Mertsina sõnul kaudselt hinnata kogu eratarbimise käitumist, mis on ligi pool SKP-st. “Esialgsel hinnangul aeglustus eratarbimise mahukasv üsna vähe. Tugevat tarbimist toetasid nii teisest pensionisambast väljavõetud raha, aga ka pandeemia ajal suurenenud eraisikute hoiused – mis, tõsi küll, ei ole ühtlaselt jaotunud. Netotootemaksude, milles kõige suurema osakaaluga on käibemaks ja aktsiisid, ja mis moodustavad SKP-st ligi 13 protsenti, kasv püsivhindades isegi kiirenes veidi,” märkis ta.
Kuigi välisnõudlus oli aasta viimases kvartalis jätkuvalt tugev, siis kaupade ja teenuste ekspordikasvu aeglustumine jätkus – samas jäi Swedbanki peaökonomisti sõnul ka see SKP komponent võrdlemisi tugevaks.
“Vähemalt esialgsete arvestuste järgi kaupade ja teenuste import aga vähenes, mille põhjuseks oli investeeringute langus. Juba kolmandas kvartalis alanud investeeringute vähenemise taga on 2020. aasta teisel poolel alanud Volkswageni suuremahuliste tarkvarainvesteeringute lõppemine. Samas oli nendel investeeringutel SKP-le neutraalne mõju, kuna need arvestati ka impordina,” selgitas Mertsina.
LHV majandusanalüütik Heido Vitsur ütles BNS-ile, et Eesti SKP kohta avaldatavad andmed saavad olema esmapilgul isegi ootamatult tugevad. “Ilmselt saab eelmise aasta SKT jooksevhindades olema üle kümne protsendi võrra suurem kui 2020. aasta oma ja on täiesti võimalik, et kasvunumbriks jääb kuhugi 12 protsendi ümber. See aga tähendaks, et meie nominaalne SKT ületas eelmisel aastal 30 miljardi piiri,” lausus ta.
Kahjuks on need numbrid analüütiku sõnul ilusamad kui tegelik sisu nende taga. Mitu protsendipunkti suurest nominaalkasvust tuleneb tema sõnul aasta lõpuks häirivalt kiireks muutunud hinnatõusust ja umbes pool kasvu suurusest näitab seda, et suutsime möödunud aastal 2020. aasta languse tagasi teha ja lisaks sellele ka normaalsele kasvutrendile tagasi jõuda.
“Nii et igati hea tulemus, kui ei oleks seda häirivat, aasta lõpuks ülikõrgeks kasvanud hinnatõusu ja sellest tulenevaid probleeme alanud aastal,” nentis Vitsur.
2021. aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus statistikaameti andmetel 5,4 protsenti, teises kvartalis 12,9 protsenti ning kolmandas kvartalis 8,6 protsenti.
2020. aastal langes Eesti SKP 2,9 protsenti.
Statistikaamet avaldab andmed Eesti kogu 2021. aasta ja neljanda kvartali majanduskasvu kohta teisipäeval, 1. märtsil.
 kasv tuleb tugev ja ületab 8 protsendi piiri. ){kind=link}