TALLINN, 22. veebruar, BNS Meedikutele lubatud lühemast koroonakarantiinist ja sellest tulenevast kiiremast töölenaasmisest lootsid abi ka teised elutähtsate teenuste pakkujad, ent töö- ja terviseminister Tanel Kiige arvates varitseb nakatamisohtlike inimeste tööle lubamisel tervete töötajate haigestumise oht, kirjutab Postimees.
Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann tegi juba kaks nädalat tagasi kolmele tervishoiu- ja majandusvaldkonna ministrile ettepaneku Covid-19ga nakatunute karantiiniaja lühendamiseks kümnelt päevalt viiele. «Me ei räägi neist, kes on raskelt haiged, ent valdav osa töötajatest põeb omikronivormi kergelt,» lausus Asmann, kelle juhitav ettevõte vastutab Narva ja Sillamäe elektrivõrgu eest ning hoiab töös Kohtla-Järve ja Jõhvi kaugkütet.
Elutähtsate teenuste osutajaid, enamasti kütte, transpordi või veevärgiga seotud ettevõtteid on Eestis praegu 150 ringis. Meditsiinis kuuluvad samasse rühma vältimatu abi pakkujad. Tervishoiutöötajatel lubas valitsus 7. veebruaril enne karantiini lõppu vajadusel haigena tööle naasta, et haiglate, kiirabi ning perearstide töö poleks personalipuuduse tõttu häiritud.
Minister Tanel Kiige sõnul näitavad aga mitmed teadusuuringud, et hoolimata sümptomite puudumisest on inimesed pärast viiendat haiguspäeva nakatamisohtlikud. Ka teadusnõukoda ei soovita praegu karantiiniaega lühendada. «Otsuse langetamisel arvestasime ka, et Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus alla Euroopa Liidu keskmise ehk riskid on selle võrra suuremad,» mainis keskerakondlane Kiik.
Asmanni hinnangul võiks riik rehkendada, mis on kasulikum – kas pikema karantiiniaja hoidmine või haiglavõrgu võimekuse tõstmine näiteks saja voodikoha võrra. «Poole lühema karantiiniga väheneks raviraha kasutus haiguslehe eest 83 protsenti,» lausus ta.
