Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti ja Läti lepivad kokku riigipiiri piiririba ja -märkide hooldamise korras ning jaotuses ning loovad kahe riigi esindajatest koosneva ühiskomisjoni ning kaasajastavad piiriesindajate ülesandeid.
“Kokkuleppe järgselt hakkavad pooled hooldama enda territooriumil asuvat piiririba ning piirimärke. Seni pole eraldiseisvat hooldamise korda riikidevahelise lepinguga määratletud olnud, seega on kokkuleppe puhul tegemist olulise teetähisega riigipiiri hooldamise korra selgemaks muutumisel. Riigipiir on riigi iseseisvuse tunnus ja seetõttu on ka tähtis, et see oleks hästi hooldatud, nähtav ja eristatav,“ märkis siseminister Mart Helme pressiesindaja teatel.
Riigipiiri senine hooldus toimus 1993. aasta riigipiiri taastamise lepingu alusel, mille kohaselt hooldasid pooled seda osa piirist, mille nad välja ehitasid. Sellest tulenevalt hooldas Eesti piiririba ja piirimärke mõlemal pool riigipiiri umbes 170 kilomeetri ulatuses.
Siseministri sõnul on võrreldes seni kehtinud korraga uuenduseks Eesti ja Läti poole esindajatest koosneva ühiskomisjoni loomine. „Komisjoni ülesanneteks saavad olema hinnangu andmine sisepiiri üldisele korrashoiule ning otsuste tegemine olukorra parendamiseks,“ märkis Helme.
Ühtlasi lõpetatakse 1994. aastal sõlmitud piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe.
Kokkuleppe allkirjastamine on planeeritud 2020. aastal toimuval Balti riikide siseministrite kohtumisel.
Riigipiiri hooldus seisneb piiriveekogude kallaste ja piirimärkide korrashoius, piiriribalt võsa eemaldamises ja heina niitmises ning kahjustunud või hävinenud piiripostide asendamises ja remontimises.
Eesti valitsuse ja Läti valitsuse vahelise Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitleva kokkuleppe eelnõu pole tarvis Riigikogus ratifitseerida. Samuti pole kokkuleppe rakendamiseks vaja muuta Eesti seadusi ning kokkuleppe rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.
