Eesti korraldab esmaspäevast neljapäevani 16. rahvusvahelise turbamaade ökosüsteemi teenustele pühendatud kongressi ja üleilmse kliimapoliitikale pühendatud turbatööstuse tippkohtumise.
Kongressi osana saavad kõik huvilised osa Kadrioru pargi kontsertväljakule üles pandud rahvusvahelisest märgalade looduse fotokonkursist.
“Eelmisel aastal International Peatland Congressi presidendiks saades õnnestus mul lühivisiit Hollandisse ja Saksamaale ning organisatsiooni peakorterisse Jyväskylässe, aga kõik ülejäänud organisatsiooni juhtimine on toimunud konverentsitarkvara abil Rakveres linnaosast Moonakülast, kus parim aeg alustamiseks on kell neli pärastlõunal. Kanada rahvas on juba ärganud ja malaislased pole veel magama jõudnud minna,” rääkis International Peatland Congressi president Marko Pomerants. “Kõige suurem kahju ongi ära jäävast õhtusest ühisest silmast silma ajast.”
Kongressi üks peaesinejatest on Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaanus Paal, kellelt kongressi avaettekanne Eestimaa soodest ja soometsadest. Kongressi rahvusvahelise teaduskomitee eesotsas on Tallinna ülikooli vanemteadur Elve Lode. Külalised jälgivad esmakordselt nelja päeva pikkust virtuaalset teadusprogrammi, arvukaid ettekandeid ning osalevad paneeldiskussioonides. COVID-i tõttu enamus kongressist osavõtjaid Tallinnasse ei jõua, mistõttu jäävad ära varem kavandatud ekskursioonid kohalikele märgaladele nagu ka kongressirahva tavapärane omavaheline läbikäimine.
“Kui eelmisel kevadel sai selgeks, et kongress tuleb edasi lükata, siis lootsime ju ikkagi külalisi Eestis vastu võtta. Veebruaris oli ilmne, et unistamine tuleb lõpetada ning peame korraldama virtuaalkongressi. Peame olema tänulikud, et meil on ka nendes uutes oludes toetajaid ja me saame korraldada seni ajaloo parima virtuaalse rahvusvahelise turbamaade kongressi ning loodame, et ainsaks selliseks korraldajaks me jäämegi,” rääkis Eesti Turbaliidu tegevjuht Erki Niitlaan.
Ligi 200 esinejaga kongressi korraldamisel kujuneb suurimaks väljakutseks internetiühenduse kvaliteet maailma eri paigus reaalajas esinevatele lektoritele. “Samas on virtuaalkongressil ka oma võlud. Kongressikülaline saab kuulata erinevates auditooriumites paralleelselt toimuvaid ettekandeid toolilt tõusmata. Virtuaalformaat võimaldab loenguid ka järele vaadata. Selliselt saab osaleja rohkem sisu kui füüsiliselt kohal olles,” selgitas kongressi tehnilise korralduse juht Mereli Kivi Publicon OÜ-st.
Alates 1954. aastast iga nelja aasta järel toimuv kongress on esimest korda täielikult virtuaalne, kus ettekanded on ette salvestatud või esitatakse maailma erinevaist paigust reaalajas.
