Haridus- ja teadusministeerium saatis ametkondlikule kooskõlastusringile eelnõu, millega kujundatakse doktoriõpe ümber selliselt, et enamusele doktorantidele on tagatud teadustöötaja ametikoht.
Eesmärk on muuta doktoriõppe läbimine tõhusamaks ning väärtustada ühiskonnas doktorante ja doktorikraadiga inimesi.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et Eesti riigi konkurentsivõime kindlustamiseks peab meil olema rohkem doktorikraadiga inimesi. „Vaja on tagada akadeemiliste töötajate järelkasv ning et teadlasi jaguks ka ettevõtetesse ja teadmuspõhise poliitika kujundamiseks avalikku sektorisse,“ ütles Reimand. „Suurendame doktoriõppe tulemuslikkust, kui seostame õppe tugevamalt ühiskonna vajadustega ning anname doktorantidele kindlama ja selgema positsiooni.“
Doktoriõppe ümberkorraldustega tagatakse enamusele doktorantidele nooremteaduri ametikoht ülikoolis või positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustes. Kuid doktorandil võib olla sõlmitud tööleping oma doktoritööga seotud valdkonnas ka mõne muu tööandja juures, näiteks eraettevõttes või avaliku sektori asutuses.
Väljaspool ülikooli doktoritöö tegemist nimetatakse ka ettevõtlusdoktorantuuriks, kus doktoritöö valmib ettevõtte vajadusi arvestades. Ettevõtlusdoktorantuuri peamine eesmärk on kaasata tippspetsialiste väljastpoolt akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide ja ettevõtete tihedamat ja pikemaajalist koostööd.
Doktoritöö tegemine koostöös tööandjaga tagab doktorantidele selge sisu ja ulatusega tööülesanded. Seeläbi väheneb õppe läbimise aeg ja suureneb lõpetamiseni jõudnute osakaal. Töölepingu põhisisuks on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritööga samas valdkonnas ning kooskõlas tema õppe- ja teadustöö kavaga.
Lisaks säilitatakse ka võimalus, kus doktorant teadustöö tegemiseks töölepingut ei sõlmi. See on mõeldud neile, kes läbivad doktoriõpingud muu põhitöö kõrvalt ja kelle uurimistöö ei sobi ülikooli ja ettevõtte koostööl põhineva doktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga või kui doktorant ei soovi sellist lepingut sõlmida. Siis on doktorant üliõpilase staatuses, täites õppekava vastavalt individuaalplaanile, aga ilma seni kehtinud doktoranditoetuse saamise õiguseta.
Doktoranditoetus asendatakse järk-järgult nooremteaduri töötasuga, makstes nooremteadurile edaspidi vähemalt Eesti keskmist brutotöötasu.
Doktoriõppe ümberkujundamiseks muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust ning sellega seonduvaid seadusi. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Teaduste Akadeemiale, rektorite nõukogudele ja teistele partneritele. Esialgse kava kohaselt jõustuvad muudatused alates 2022/2023. õppeaastast.
2020/2021. õppeaastal on Eestis kokku 2317 doktoranti. Tuhande tööealise inimese kohta oli Eestis 2016. aastal 8 doktorikraadiga inimest, samal ajal kui Soome näitaja oli 12 ja OECD keskmine 10.
