Alates käesoleva aasta algusest on kõige enam oma toetust kasvatanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kes jätkab siiski Reformierakonna ja Keskerakonna järel populaarsustabelis kolmandal real, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,7 protsenti, Keskerakonda 20,2 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud. Liidrikohal olev Reformierakond on kahe kuuga kaotanud 4,8 protsenti oma toetusest, kuid nende reiting on praegu ligi kaks protsenti kõrgem kui aasta alguses. Keskerakonna toetus on alates märtsi keskpaigast püsinud stabiilselt 20 protsendi lähedal, kuid aasta algusega võrreldes on praegune toetus 1,6 protsenti madalam. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus on alates märtsi algusest olnud pidevalt 19 protsenti lähedal või üle selle. Võrreldes aasta algusega on rahvuskonservatiivide praegune toetus 5,1 protsenti kõrgem, mis teeb neist käesoleval aastal enim toetust kasvatanud erakonna.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,9 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,2 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. Eesti 200 on alates märtsi lõpust kasvatanud oma toetust 2,8 protsendi võrra, kuid aasta alguse rekordtasemest on nende toetus 2,6 protsenti madalam. SDE ja Isamaa praeguse ja aasta alguse toetuse erinevus on vähem kui üks protsent.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,9 protsenti ja opositsioonierakondi 31,9 protsenti.
Teadur Martin Mölderi sõnul ei ole erakondade toetuse üldine pilt võrreldes eelmise nädalaga märkimisväärselt muutunud j seetõttu oleks taaskord sobiv hetk vaadata, mis arengud on toimunud konkreetsemates valijaskonnagruppides.
“Toetusmaastikku meeste ja naiste kaupa vaadates näeme, et reitingud nendes kahes grupis mitte ainult ei erine märgatavalt üldpildist, vaid et on toimunud ka teatud märgilisi muutusi. Reformierakonna toetus pärast Kaja Kallase valitsuse moodustamist tõusis oluliselt naiste, aga mitte meeste hulgas. Viimaste seas on Reformierakonna toetus alates aprilli algusest hoopis langenud. Samal ajal on EKRE oma toetust meessoost valijate hulgas märkimisväärselt kasvatanud. Selle tulemusena oleme viimasel kahel nädalal näinud olukorda, kus meeste hulgas on kõige suurema toetusega erakond EKRE. Tõsi, statistiliselt need toetusnumbrid ei erine üskteisest, kuid märkimisväärne on see olukord siiski,” märkis Mölder.
“Meeste seas järgneb kahele kõige populaarsemale erakonnale tükk tühja maad ning alles kuskil 15 protsendi juures näeme, kuidas Eesti 200 ja Keskerakond võistlevad kolmanda ja neljanda koha pärast. Samas on naissoost valijate hulgas erakonnamaastik vägagi teistsugune. Selgelt kõige populaarsem erakond on Reformierakond, kellele järgneb märkimisväärse vahega Keskerakond. Seejärel on jälle tükk tühja maad ning kuskil 10 ja 15 protsendi vahel võistlevad kolmanda ja neljanda koha pärast Eesti 200 ja EKRE,” ütles Mölder.
Tema sõnul on Eesti parteisüsteemis praegu ainult kaks erakonda, kes apelleerivad võrdsel määra nii meeste kui naiste hulgas – need on Eesti 200 ja Isamaa. “Enne Kallase valitsust oli see tõsi ka Reformierakonna osas. Kõikide teise puhul näeme selget toetuse soolist jaotust,” lisas Mölder.
){kind=link}