Riigikogus läheb teisipäeval kolmandale lugemisele seaduseelnõu, mille tulemusel kasvab keskmine vanaduspension erakorraliselt järgmise aasta aprillis rohkem kui 20 eurot.
Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku esimese samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021. aastal 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni, mis lisab pensionile 3,55 eurot ühe lapse kohta ühele vanemale. Samuti suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra, mis puudutab veidi enam kui 3000 inimest.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluva Marika Tuus-Lauli sõnul on muudatuste eesmärk vähendada eakate seas vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu. „Eesti pensionid jäävad kordades maha Euroopa omadest ning paljud siinsed pensionärid elavad vaesusriskis, eriti üksi elavad pensionärid. Eakate väärikus ja toimetulek on endiselt oluline küsimus, mis väärib riigi suuremat tähelepanu ning keegi ei tohiks seda kahtluse alla seada,“ ütles Tuus-Laul.
„Opositsiooni poliitikud armastavad rõhutada, et majanduskasv toob kõrgemad pensionid. Kui aga selles vallas midagi viimase kümne aasta jooksul üldse kasvanud on, siis käärid keskmise palga ja pensionite vahel,“ ütles Tuus-Laul, lisades, et igal juhul peame parandama ühiskonnas tekkinud ebavõrdset olukorda.
Rahvapensioni määra tõstmine 30 euro võrra puudutab 2021. aastal üle 3000 pensionäri. „Rahvapension on mõeldud inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis. Nende eakate pension on aastaid paigal seisnud ning rahvapensioni 30-eurone tõus kindlustab, et ka 15-aastase staažiga pensionär saaks elatusmiinimumist kõrgemat sissetulekut,“ sõnas Tuus-Laul.
