Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on täitevvõimu leidlikkus luua uusi põhjusi inimeste karistamiseks piiritu, sestap igale ponnistusele ei jõuagi enam reageerida.
“Kummatigi, perearsti saatekirjaga tehtud testi põhjal saadud sertifikaadi reisimiseks kasutamise süüteoks tembeldamine väärib siiski “kirsina tordil” kommenteerimist,” märkis ta.
Glikmani sõnul on riigikohus ja Euroopa inimõiguste kohus arvukates lahendites rõhutanud, et vastutus on välistatud, kui tavaline mõistlik isik ei suuda ette näha, et tema tegevus on karistatav.
“Olen õnneks küll ise enne välismaale minekut teinud tasulise testi – ja seda eeskätt põhjusel, et pole tahtnud niigi töökoormuse all ägavat perearsti tülitada, kuid ma pole mitte kunagi ligi 40 aastat praktiseeriva advokaadina selle peale tulnud, et perearsti saatekirjaga tehtud sertifikaadi kasutamine võib olla väärtegu. Iidse, õigusriikides iseenesestmõistetavaks peetava ja ka meie põhiseadusesse ning karistusseadustikku tee leidnud “nullum poena sine lege” põhimõtte kohaselt saab inimest karistada vaid seaduses sõnaselgelt kirjapandud rikkumise toimepanemise eest, kusjuures laiendav tõlgendus ja analoogia kohaldamine on keelatud,” tõdes Glikman.
“Ma ei suuda kogenud advokaadina ühestki seadusest välja lugeda sellekohast väärtegu, mida siis veel õigushariduseta inimestest rääkida. Süüteokoosseisusid on pädev kehtestama vaid riigikogu. Paraku püüab seadusandja pädevust enesele usurpeerida täitevvõim, keda iseloomustab sümptomaatiline tung seaduste suvatõlgendamise teel uusi süüteokoosseisusid luua,” nentis ta.
“Paras näide on minu hea kolleegi vandeadvokaat Urmas Arumäe kaasus, kus prokuratuur üritab ametiisikuid nõustavaid advokaate ametiisikuteks moondada, siinkohal äitüma sellegi eest, et näiteks kaitsja ja kurjategija vahele pole seni veel võrdusmärki pandud. Ehkki olen advokaadina palju näinud ning absurdist pakatava nõukogude võimu üle elanud, poleks ma isegi juriidikast väljapoole jäävale fantaasialennule vabalt tuult tiibadesse andes midagi sarnast üllitada suutnud,” nentis Glikman.
“Sertifikaadi ettenäitamise süüteoks muutmise osas eksitakse veel mitmete ülikooli algkursusel omandatavate õiguse algpõhimõtete vastu. Esiteks, sertifikaati kasutatakse välismaal, kus Eesti jurisdiktsioon puudub. Teiseks, jääb mõistetamatuks, kuidas saab objektiivseid meditsiinilisi andmeid sisaldava sertifikaadi ettenäitamise fakt iseenesest olla väärtegu,” märkis Glikman.
