Jahimehed on novembriga alanud hooaja esimestel nädalatel lasknud Eestis 13 hunti.
Jahimehed on tänavuse hundijahihooaja esimese kolme nädalaga lasknud 13 hunti, neist ühe eriloa alusel, selgub keskkonnaameti statistikast. Keskkonnaamet lubab novembriga alanud ja veebruariga lõppeva hooaja esimeses järgus küttida 140 hunti.
Pärnumaa jahimehed on tänavu lasknud kuus ja Lääne-Virumaa kütid kolm hunti. Põlva-, Rapla- ja Viljandimaa kütid on tabanud igas maakonnas ühe hundi ja Harjumaal on lastud üks hunt eriloa alusel.
Selle hooaja esmane küttimismaht – 140 isendit – on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Mahu suurenemist põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud.
Keskkonnaamet kehtestab küttimismahud ohjamisalade põhiselt, kusjuures Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa-Viljandimaa, Tartumaa-Jõgevamaa ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele esimeses osas küttimismahtu tänavu ei kehtestatud.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis 44 hunti lubatud 82-st. Üleeelmisel hooajal tohtis Eestis küttida 65 hunti, kuid reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega.
Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
