Esmapäeval Afganistani missioonile siirduvad neli demineerijat ning üks pioneeriohvitser 1. jalaväebrigaadist pidasid reedel videokonverentsi brigaadi ning pataljoni ülematega, teatas kaitseväe peastaap.
„Demineerimismissioon on seni Eesti vanim lahingumissioon ja pioneeridena olete te Eestile toonud kuulsust, mis võibolla ei paista alati silma, aga mis oma iseloomult täidab väga kõrget humaanset eesmärki,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus Afganistani missioonile minekut ootavatele demineerijatele. „Hoidke teineteist (üksteist – BNS) ning pidage meeles, et mitte kõikidele välisoperatsioonidele ei saa osaks kosmonautide kohtlemist ehk karantiin, bussiga otse lennuvahendile ja siis juba ülesandele.“
Demineerimismeeskonna ülem veebel Toomas Künnapuu läheb juba kümnendale missioonile, neist kuuel on ta teeninud Afganistanis.
„Demineerijate väljaõpe kestab tegelikult terve teenistuse, seega pole meie jaoks suurt vahet, kus kahjutuks tegemist vajav objekt asub. Mehed, kes esmaspäeval lennukile lähevad, on oma ülesannete täitmiseks kahtlemata valmis,“ ütles Künnapuu.
Reeglina saab missiooniüksus vahetult enne piirkonda siirdumist nädal-paar koos oma lähedastega veeta. Tänavuse koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra tõttu pidid kaitseväelased juba eelmise nädala alguses end Tapa linnaku kasarmusse isoleerima nakatumise vältimiseks ja kindlustamaks, et kõik meeskonnaliikmed on missioonile siirdumisel terved.
Demineerimismeeskonnad on Põhja-Afganistani missioonidel osalenud alates 2003. aastast. Eestlased teenivad Afganistanis Saksamaa kontingendi kooseisus Mazar-e-Sharifis. Neljast demineerijast ning läviohvitserist koosneva meeskonna peamisteks ülesanneteks on kontingendi baasi julgeoleku tagamine, pommitehniliste kontrollide teostamine ning kiirreageerimisüksuse töös osalemine.
Kaitseväe demineerimiskeskuse põhiülesandeks on lõhkekehade kahjutukstegemine nii Eestis kui välismaal. Peamine tegevus hõlmab kaitseväe treeningaladel leitud ja avastatud lõhkekehade demineerimist ning osalemist välisoperatsioonidel. Lisaks teeb demineerimiskeskus koostööd päästeametiga, et elanike poolt leitud lõhkekehasid tuvastada ja kahjutuks teha.
