Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles laupäeval erakonna üldkogul peetud kõnel, et ilma julgeolekuta pole Eestil põhjust rääkida ka ülejäänud eesmärkidest.
“Julgeolek on Eesti jaoks eksistentsiaalne mõiste. Iga normaalne eestimaalane, kes hindab meie iseseisvust ja sinimustvalget lippu Pika Hermanni tornis, saab aru, et ilma julgeolekuta ei ole meil mõtet rääkida muudest eesmärkidest,” kõneles Kallas.
Terroristlikuks paariariigiks klassifitseeruv Venemaa näitas Kallase sõnul väga selgelt kätte need kaitsevaldkonnad, mida Eestis veelgi tugevdada tuleb – olgu selleks siis õhutõrje, rannakaitse või suurem liitlaste füüsiline kohalolu Eestis.
“Seepärast on Reformierakonna eesmärk ja lubadus lähima nelja aasta jooksul hoida meie kaitsekulutused 3 protsendi juures SKP-st. See on kahtlemata suur kulutus, aga see on meie vabaduse hind,” märkis Kallas ja lisas, et ka Ukraina ühiskonda tuleb toetada võitluses agressoriga kõigil tasanditel.
“Me ei saa selles konfliktis jääda neutraalseks, meie ei tohi seda barbaarsust vaikides pealt vaadata,” hoiatas Kallas, kelle kinnitusel peab Eesti diplomaatia järjekindlalt taotlema Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ja Ukrainale tekitatud kahjude hüvitamist Venemaalt poolt.
“Rahvusvaheliste reeglite rikkumine ja sõjakuriteod ei tohi jääda karistuseta. Venemaa peab Ukraina hävitamiseks alustatud sõjas strateegiliselt lüüa saama, sest just sellest sõltub rahu ja julgeolek terves maailmas,” rõhutas Kallas.
“Me peame toetama Ukraina ühiskonda võitluses agressoriga kõigil tasanditel. Me ei saa selles konfliktis jääda neutraalseks, meie ei tohi seda barbaarsust vaikides pealt vaadata,” hoiatas Kallas. “Neutraalsus ei ole maailmavaade, neutraalsus on ükskõiksus. Ükskõiksus ebaõigluse ja vägivalla vastu. Ükskõiksus, mille tagajärgi tunneme alles siis, kui ise hädas oleme ja märkame, et mitte keegi meile appi ei tule. Ja ärgem tehkem endale mingeid illusioone – kui EKRE tuleb võimule, reedab ta Ukraina ja selle läbi ka Eesti tuleviku.”
Julgeoleku üks olulisi nurgakive on Kallase kinnitusel ka ühtne ja ühes inforuumis toimiv ühiskond, mille eelduseks on ühtne keeleruum.
“Me oleme eestikeelsele haridusele üleminekuks vajaliku seadusandluse vastu võtnud ja järgneva nelja aasta jooksul teeme kõik endast oleneva, et see rakenduks täiel määral,” ütles Kallas.
Tema sõnul sai just eestikeelse hariduse küsimusest viimane piisk, miks ta Keskerakonna ministrid eelmisest valitsusest minema saatis.
“Kui juuni alguses selgus, et libarahvuslikkusest nõretav EKRE koos Keskerakonnaga hääletasid maha eestikeelsele alusharidusele ülemineku eelnõu, mis oli Reformierakonnale väga oluline, viisin presidendile ettepaneku kõigi keskerakondlike ministrite ametist vabastamiseks,” meenutas Kallas ja andis mõista, et erinevalt EKRE-st pole Reformierakonnal põhimõttelisi takistusi Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamisel.
“Reformierakond on valmis koalitsiooni moodustama kõigi ülejäänud riigikokku pääsevate erakondadega,” ütles Kallas. “Meie punane joon läheb EKRE lävepaku juurest ja üle selle lävepaku me ei astu. Kõigi teiste erakondadega oleme valmis ühisosa otsima ja meie võimalikku koostööd võib takistada matemaatika, aga mitte tahtmine.”
Kallas on enda sõnul juba pikemat aega murelikult jälginud, kuidas EKRE liidrid seavad sihikindlalt kahtluse alla nii politsei, prokuratuuri kui ka kohtute pädevust.
“Sellega seatakse tegelikult kahtluse alla kogu meie õigusriigi aluspõhimõte – võimude lahusus ning see, et võim peab lähtuma õigusest, mitte õigus ei ole sellel, kellel on võim. Ei ole mingit põhjust arvata, et EKRE ei jätka rünnakuid meie demokraatia ja põhiseaduse vastu võimule tulles,” nentis Kalla. “Küll lendaksid kohtunike pead ja kurjategijateks saaksid tembeldatud mitte ainult arstid, politseinikud ja prokurörid, kes oma tööülesandeid täidavad, vaid kõik need, kes julgevad EKRE juhtide poliitilist tahet mitte järgida. Seda ei tohi lasta juhtuda, EKRE-st ei tohi saada valitsusparteid.”
