Jaanuarist märtsini uppus Eestis 16 inimest, mis on üle kolme korra rohkem kui möödunud aastal sama perioodi jooksul.
„Aasta on alanud üsna murelikult, sest nii palju uppunuid kui tänavu kolme esimese kuuga ei ole lähima 10 aasta jooksul olnud. Jätkuvalt on veeõnnetuste juhtumise üheks soodustavaks teguriks alkohol, tänavu on oma roll ilmselt ka ilmastikuoludel,“ märkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Veeõnnetustes hukkunutest enamik olid mehed, naisi oli vaid kolm. Uppunute keskmine vanus oli 65. Üle poole uppunutest olid joobes, seejuures keskmine joove oli 2,7 promilli, ning kõige kõrgem tuvastatud joove oli 5,66 promilli. Veeõnnetustes hukkunutest üheksa libastusid või kukkusid, ligi pooltel juhtudel oli õnnetuspaigaks tiik, aga uputi ka merre või kraavidesse.
„Õnnetuste sündmuskohti vaadates hakkavad silma asjaolud, et kraavid olid vett täis, kõrgete kallastega, kaldad olid pehmed ja libedad. Ilmselt võib spekuleerida, et osalt on sedavõrd suurele uppumiste arvule kaasa aidanud ilmastikutingimused,“ nentis Virkala.
Kõigi kolme kuu keskmised temperatuurid ja sajuhulgad olid normist kõrgemad.
Ka aprillis hukkus veeõnnetustes kolm inimest, neist kaks kraavi kukkumise tõttu. Täpsemad põhjused on aga veel selgumisel. Mai alguses hukkus veeõnnetuste tagajärjel kaks inimest.
Päästeamet kutsub kõiki üles märkama eakaid sugulasi ning jälgima, et kodukoha veekogud oleksid ohutud. „Vette kukkumise vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel piirata aiaga, avatud kaevud katta kinni ja järsud kaldad tasub teha prügist puhtaks,“ selgitas Mikko Virkala. „Samuti kutsume inimesi üles oma tegevusi läbi mõtlema ja looma ohutumaid lahendusi. Võimalusel tasub veekogusse panna pump, et eakad inimesed ei peaks kastmisvett kaldalt kummardudes võtma. Nii on võimalik vältida libastumise ohtu,“ lisas ta.
Eelmisel aastal hukkus veeõnnetustes kokku 36 inimest, mis oli läbi aegade väikseim tulemus.
