Sel kevadel palju looduses liikuvad inimesed on korjanud endalt ja lemmikloomadelt nii ohtralt puuke, vahendab BNS.
«Mul on olnud ka juhus, et saja meetri pealt sain külge 40 puuki ja kaaslane sai 60,» rääkis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin. «Selles kohas olid ilmselt puugivastsed üheskoos koorunud, istusid kõrte peal üleval ja ootasid.»
Martini sõnul võivad ka teised inimesed sarnasesse puugikolooniasse sattuda. See ei tähenda, et terves Eestis oleks puuke rohkem kui tavaliselt. Aga ta ei välista seda. «Kuna talv oli soe, ei külmunud puugid ära. Loomad, eriti hiired, liikusid rohkem ringi ja kandsid puuke laiali,» seletas Martin.
Metsakõdus talvituvad võsa- ja laanepuuk alustavad elutegevust siis, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle pluss viie kraadi. «Eriolukorra tõttu liiguvad inimesed tavapärasest rohkem looduses, samuti viivad oma lemmikloomi rohkem metsa alla,» põhjendas ta rohkeid puugileidmisi.
«Eriti puugirohked on segametsad, kus alusmetsa moodustab sarapuu,» märkis ta. Nimelt varitsevad puugid maapinnast 20–70 sentimeetri kõrgusel taimeosadel, puudelepõõsastele nad ei roni.
Puukide uurija, Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller ütles, et puukide suurenevast arvukusest räägitakse igal kevadel, kui puuke on väidetavalt «rohkem kui eelmisel kevadel». «Tegelikult on kevad puukidele, nii täiskasvanutele kui ka nümfidele (puugivastsed – toimetus), kõige parem aeg aktiivseks toidu otsimiseks,» selgitas ta ja kinnitas Mati Martini sõnu eriolukorra mõjust: perekonnad veedavad metsaradadel rohkem aega.
«Puukide arvukust ja selle muutusi mõjutavad väga paljud tegurid, seda ei ole võimalik ühe-kahe aastaga jälgida,» rääkis Julia Geller. «Kuna puugid ei kõnni mööda maad, võivad isegi ühe metsatuka piires muutunud keskkonnatingimused puukide arvukust vähendada. Või vastupidi, mõni park muutub närilistele, lindudele ja siilidele nii sobilikuks, et koos loomadega, kes on puukidele toiduallikaks, kolivad parki ka puugid.»
