Riigikohtu esimees Villu Kõve lõpetas kuriteos kahtlustatava kohtuniku Eveli Vavrenjuki avalduse alusel tema palgata puhkuse ja kohtunik naaseb ametisse.
Riigikohtu esimehe käskkiri Vavrenjuki palgata puhkuse lõpetamise kohta kannab 12. mai kuupäeva.
Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles BNS-ile, et Eveli Vavrenjuk ei ole toime pannud talle etteheidetavaid tegusid ega ole ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud.
“Eesti on õigusriik, kus kehtib süütuse presumptsioon. Kahtlustuse esitamisele eelnes enam kui poole aasta pikkune jälitustegevus Eesti vabariigi sõltumatu kohtuniku suhtes, mille tulemustega on kahtlustatavatel ja nende kaitsjatel olnud võimalus tutvuda. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et prokuratuuri poolt kahtlustatavateks tunnistatud isikud küll suhtlesid omavahel, kuid tegemist ei olnud altkäemaksu kokkulepete sõlmimise või muu taolisega. Tänaseks tutvustatud pealt kuulatud kõnedest ilmneb vaid isikute tavaline suhtlemine,” märkis Nääs.
Nääsi sõnul ei saa kelleltki, sealhulgas kohtunikult eeldada, et ta peab taluma pikaajalist teadmatust enda tuleviku suhtes ning panema kogu enda elu prokuratuuri poolt uudsete lähenemiste testimise ajaks ooterežiimile. “Eelnevast lähtuvalt ning võttes arvesse prokuratuuri viimase aja küsitavaid lähenemisi ja tulemusi mitmetes olulistes korruptsiooniasjades, on Eveli Vavrenjuk otsustanud ka tööle tagasi minna,” tõdes Nääs.
Nääs märkis BNS-i päringule vastates, et vastab ka tõele, et enda viimasel tööpäeval riigi peaprokuröri asendajana taotles Lavly Perling kohtunik Vavrenjuki suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist seoses kahtlustuses toodud asjaoludega. “Riigikohtu esimees distsiplinaarmenetlust ei alustanud, pidades seda paralleelselt kulgeva kriminaalmenetluse kontekstis ennatlikuks,” kinnitas Nääs.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles BNS-ile, et Vavrenjuki pikaajalise palgata puhkuse ennetähtaegse lõpetamise otsuse sai teha vaid kohus ja prokuratuuril ei ole enam võimalik tema ametist kõrvaldamist taotleda.
“Ajal, mil prokuratuuri sai kaaluda Vavrenjuki suhtes tõkendi kohaldamist – näiteks taotleda tema vahistamist või ametist kõrvaldamist – ei olnud seda vaja teha, sest ta esitas ise taotluse võtta end aastaks palgata puhkusele. Kuivõrd kahtlustatav ei osaleks puhkuse ajal õigusemõistmise juures, langes prokuratuuri hinnangul ära oht võimalike ametialaste kuritegude jätkamiseks ning seetõttu puudus vajadus kaaluda tema ametist kõrvaldamise taotlemist,” selgitas Pern.
Perni sõnul on ekslik väide, et kohtuniku ametiülesannete täitmist saab lõpetada vaid prokuratuur, sest kohtute seaduses on sätestatud alused kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. “Vavrenjuki suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse raames oleme tuvastanud ning riigikohtule seisukoha võtmiseks esitanud näiteid võimalikest distsiplinaarrikkumistest, mille osas saab vaid kohtusüsteem oma hinnangu anda,” märkis Pern.
Perni sõnul on Vavrenjukiga seotud kriminaalasjas plaanitud toimingud lõpule viidud ning toimik on jõudnud uurimisasutusest riigiprokuratuuri. “Lähiajal otsustab prokuratuur, kas on vaja teha täiendavaid menetlustoiminguid või on võimalik lugeda tõendite kogumine lõppenuks ja võtta vastu lõplik menetlusotsus,” ütles ta.
Mullu novembri alguses sai Tartu maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk kahtlustuse altkäemaksu nõudmises ja korduvas võtmises, valeandmete esitamises ning isikuandmete ebaseaduslikus edastamises. Seejärel sai Vavrenjuk enda süüasja menetlemise eeldatava kestvuse ajaks ehk üheks aastaks kohtu üldkogu ja riigikohtu esimehe nõusolekul palgata puhkusele.
Lisaks Vavrenjukile on kriminaalasjas veel kolm kahtlustatavat, kellest kaks said kahtlustuse altkäemaksu andmises ning üks inimene valeandmete esitamisega seotud kuritegudes.
Mullu 31. oktoobril otsisid kaitsepolitseinikud selle kriminaalasja raames läbi Tallinnas asuva Olev Kuklase & Partnerid advokaadibüroo ning esitasid vandeadvokaat Olev Kuklasele kahtlustuse altkäemaksu andmises.
Riigiprokuratuuri kinnitusel paluti advokaadibüroo klientide konfidentsiaalsuse tagamiseks bürool anda vajalikud tõendid vabatahtlikult üle, kuid büroo otsustas seda mitte teha. Seetõttu otsiti eeluurimiskohtuniku loal büroo läbi.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ei taotlenud kohtult kahtlustatavate vahistamist, sest ei näinud nende puhul uute kuritegude toimepanemise ega menetlusest kõrvale hoidumise ohtu ning kõik kahtlustatavad pääsesid pärast esmaseid menetlustoiminguid vabaks.
Advokatuuri juhatus otsustas mullu novembri keskel altkäemaksu andmises kahtlustatava vandeadvokaadi Olev Kuklase kutsetegevust mitte peatada, põhjendusega, et õigusriigi üks printsiipe on süütuse presumptsioon.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.
