Kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, millega ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid liikuvusametiks.
Lõpliku otsuse uue ühendameti nime osas langetab riigikogu. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.
Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitmisega luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsleri positsioon. Ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse.
Esimese lugemsie läbis ka valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis lisab seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.
Samuti läbisid esimese lugemise töövaidluse lahendamise seaduse muudatused.
Töövaidluse lahendamise seaduse muudatustega muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid. Eelnõuga võrdsustatakse kaasistuja tasu tunnitasu alammääraga, mis käesoleval aastal on 3.48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3.07 eurot.
Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest.
Seletuskirjas märgitakse, et töövaidluskomisjoni istungil peab osalema kaks kaasistujat: töötajate ja tööandjate esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised.
Kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused on olnud 2013. aastast muutmata ning kehtiva korra alusel on kaasistujatele makstav tasu madalam tunnitasu alammäärast. See pärsib töötajate ja tööandjate soovi panustada TVK töösse töövaidluste lahendamisel.
Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVK-sse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.
Esimese lugemise läbis ka kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi.
Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.
Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.
Lisaks läbis esimese lugemise riigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis. Eesti osalus Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) suureneb 3102 aktsia võrra kogusummas ligikaudu 3,1 miljoni USA dollarit. Sissemaksed tehakse 2021.-2025. aastal.
Esimese lugemise läbisid ka maksualase teabevahetuse seaduse muudatused. Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid Nõukogu vastava direktiiviga kokku, et liikmesriigid võivad piiriüleste skeemide alase teabevahetuse alguse kuue kuu võrra edasi lükata.
Sellest lähtudes tehakse eelnõus muudatused skeemide esitamise tähtaegades, sisulisi muudatusi ei tehta.
Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata skeemide kohta maksuhaldurile teavet edastama alates 2020. aasta 31. juulist, eelnõu kohaselt on uus tähtaeg järgmise aasta 31. jaanuar.
