Koroonakriisi mõjude leevendamiseks koostatud lisaeelarve jõuab kolmapäeval riigikogus esimesele lugemisele.
Lisaeelarve sai valitsuses heakskiidu 18. märtsil, selle kulude ja toetuste maht on ligi 641 miljonit eurot.
Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et lisaeelarve annab võimalikult täpse, ajutise ja kiire toe inimeste sissetulekute, töökohtade ja kriisis kõige valusamalt pihta saanud ettevõtluse säilitamiseks. “Võimete piiril tegutseva tervishoiusektori toetamise kõrval kanname hoolt, et majandus ei kukuks tervisekriisi tulemusel suuremasse auku ning et ajutised, tõhusad leevendused toetaksid kriisijärgset kiiret taastumist,” ütles Pentus-Rosimannus.
Lisaeelarve kulude ja toetuste maht on 641 miljonit eurot, ent kuna neilt laekub tagasi ka maksuraha, on negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile väiksem: 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKP-st. Milliseks kujuneb valitsussektori eelarvepositsioon sel aastal tervikuna, selgub 5. aprillil, kui rahandusministeerium avaldab kevadise majandusprognoosi.
Lisaeelarve meetmed on osa riigikassa rahavoost ja seda finantseeritakse vastavalt vajadusele kas kasutades likviidsusreservi või kaasates võlavahendeid.
