Kolmandat korda toimunud Maailmakoristuspäeval osales hoolimata Covid-19 piirangutest vähemalt 11 miljonit inimest 165 riigist – Eestis osales kokku enam kui 30 000 inimest.
Suurima osalusarvuga olid sel aastal Indoneesia, samuti USA, Mehhiko, India, Filipiinid, Läti, Hiina ja Itaalia.
“See, et maailmakoristus sel aastal toimus, oli üks suur ime. Aga me tegime selle ära,” rääkis rahvusvahelise Maailmakoristupäeva üks eestvedajatest ja seda koordineeriva organisatsiooni Let’s Do It World tegevjuht Anneli Ohvril.
Seoses viirusega tuli eestvedajatel leida paindlikud viisid, kuidas kutsuda inimesed turvaliselt koristama. “Näiteks olid paljudes riikides kehtestatud ülempiir avalikul üritusel osalejate arvule. Seetõttu eelistasid inimesed välja minna hoopis üksi või vaid koos pereliikmetega. Kokkuvõttes võib tegelik koristajate arv olla kordades suurem ametlikust, sest individuaalselt tihti ennast kirja ei pandud. Samas näitas individuaalsete koristajate suur osakaal seda, et inimesed üha enam võtavad isikliku vastutuse keskkonnas toimuva üle,“ ütles Ohvril.
Globaalset olukorda arvestades oli sel aastal Maailmakoristuse organiseerimine keerukam. “Otsus Maailmakoristuspäeva korraldada sündis alles juuni lõpus,” lausus Let’s Do It World president Heidi Solba. “Meie jaoks oli paras väljakutse, kuidas muidu üheksa kuuga korraldatav suursündmus toimima panna vaevu kolme kuuga ja seda olukorras, kus polnud kindel, milliseid takistusi aeg ja olukord teele veeretavad. Kuid meie liidrid tegutsesid hämmastavalt kiiresti ja ülima leidlikkusega. Maailmakoristuspäev sel aastal näitas ilmekalt, et inimestes on jõud ja tahe seista puhta ja terve maailma eest ning positiivne koostöö aitab katalüseerida vajalikke muutuseid.”
Tänavu oli Maailmakoristuse üheks fookuseks teadlikkuse tõstmine sigaretikoni reostusest. Enam kui 4 triljonit suitsukoni jõuab iga aasta loodusesse, mürgitades vett ja tappes elusloodust. “Näiteks Iraanis koristati sigaretikonisid Teherani peatänaval, mis on oma 17 kilomeetriga Aasia üks pikimaid. Samuti räägiti sigaretikonidest Indias, kus otsitakse aktiivselt võimalusi sigaretikonide kokkukorjamiseks ja turvaliseks ümbertöötlemiseks,“ rääkis Ohvril.
Lisaks sellele tuli sel aastal Maailmakoristusel osalejatel rinda pista uue prügiliigiga – ühekordsete maskidega. “On väga irooniline, et enda kaitsmisega viiruse eest tapavad prügistajad teisi elusolendeid,” lisas Ohvril.
Maailmakoristuspäeval osalesid ka mitmed riigipead, teiste hulgas näiteks Eesti peaminister Jüri Ratas ning president Kersti Kaljulaid, kes juhtisid tähelepanu sigaretikoni probleemile, sama tegi Monaco prints Albert oma perega kodulinnas. Belgia peaminister Sophie Wilmes osales Rhode-Saint-Genese koristusaktsioonil ning Greta Thurnberg võttis osa Friday’s For Future Rootsi koristusest.
Maailmakoristuspäev oli ÜRO kestliku arengu eesmärkide nädala avaürituseks, selle päeva raames lansseeris UNESCO uue keskkonnaharidusprogrammi #TrashHack.
Maailmakoristuspäeva ülemaailmset koordineerimist toetas Eesti valitsus ja Tallinna linnavalitsus.
Ka Eestis keskenduti taas sigaretikonireostusele. Kokku osales umbes 30 000 inimest, kes korjasid 1,62 miljonit sigaretikoni ning 250 000 liitrit muud prügi. Teiste hulgas osales Maailmakoristuspäeval 5704 mudilast 132 lasteaiast ja 21 579 õpilast 211 koolist.
“Muutus algab noortest! Meil on väga hea meel, et koolide, lasteaedade ja noorte arvamusliidrite jaoks on Maailmakoristuspäevast osavõtt saanud normiks. Järgmisel aastal ootame välja rohkem emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid, sest nii nagu antakse käest kätte tarkusi ja kombeid, antakse põlvkonnalt põlvkonnale üle planeet,” rääkis Maailmakoristuse Eesti kampaania eestvedaja Mart Normet.
Maailmakoristuspäeva kampaaniat Eestis ja teadlikkuse tõstmist sigaretikonidest toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eestlaste poolt algatatud Maailmakoristus kaasab juba 2012. aastast miljoneid inimesi. 2018. aastal võttis maailmakoristusest osa 17,6 miljonit inimest 157 riigist, 2019. aastal juba 21,2 miljonit inimest 180 riigist.
Tegemist on maailma suurima kodanikualgatusega, mis on sündinud Eestis. Maailmakoristust korraldab mittetulundusühing Let’s Do It World, mille liikmesorganisatsioonid asuvad 150 riigis ning mille peakorter asub Eestis. Kogu liikumist juhivad Eesti inimesed.
Let’s Do It World koostööpartneriteks on ÜRO Keskkonnaprogramm, ÜRO Arenguprogramm, ÜRO Elukeskkonna programm, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO, Aafrika Olümpiakomitee, AIESEC, Earth Day võrgustik, Friday’s For Future, Good Deeds Day, JCI ja paljud teised.
Eesti organisatsioonidest toetavad ülemaailmset liikumist Europark, Pipedrive, Dagcoin, Levercode, Meedius, Hydroscand, Mapri Ehitus, DHL, Tahe Outdoors, Ösel Birch ja paljud teised.
