Norra plaanib veidi vähem kui kahe miljardi euro eest uuendada digitaalset terviseinfosüsteemi, mis enda praegusel kujul ei ühildu riigi eri piirkondades – üks eeskujusid võiks siinkohal olla Eesti, kirjutab Aftenposten.
Esialgu veel eeltööjärgus olev e-tervise projekt Akson on endale tõmmanud spetsialistide kriitika, sest pole terviklahendusena küps hoolimata enda 22 miljardi Norra krooni suurusest eelarvest. Tegemist on riigi kõigi aegade suurima digiprojektiga, juhul kui parlament peaks sellele sügisel rohelise tule andma. Norra 291 omavalitsusest 180 on üles näidanud toetust Aksonile, samas kui Kesk-Norra 84-l omavalitsusel on käsil eraldiseisev e-tervise digiprojekt.
Norra terviseinfosüsteemi keskuse (TEHIK) pressiesindaja Karilin Engelbrecht ütles Aftenpostenile, et olukorras, kus Aksoni kasutuselevõtt neelaks riigilt 2037. aastaks ümberarvestatuna 1,86 miljardit eurot, maksis Eesti e-tervise lahendus kõigest 25 miljonit eurot.
Aftenposten märgib, et ühena vähestest riikidest ongi just Eestil õnnestunud toimima saada riiklik haiguslugude ja meditsiiniteenuste digilahendus.
Engelbrecht selgitas Aftenpostenile ka, et Eesti terviseinfosüsteem koondub keskse andmebaasi ümber ja et seda arendatakse samm-sammult uusi teenused lisades.
Norra lõunapoolseima regiooni, Agderi ülikooli naisprofessor Margunn Aanestad ([margün oonesta] – BNS) peab Aksonit ülisuureks süsteemiks, millel puudub paraku õige strateegia. Aanestad paneb ette, et Akson tuleks käivitada kavandatust hoopis erineval moel.
Plaani järgi peaks Aksonit hakkama kasutama ligi 150 000 töötajat. Kes aga süsteemi arendama ja tootma hakkaks, on veel ebaselge. Samas pole ükski omavalitsus nõus jätkama olemasoleva terviseinfo süsteemiga.
