Koroonakriisis, kus tarbijad vaidlevad ärajäänud ürituste pärast välismaiste korraldajatega, tuletab EL-i tarbija nõustamiskeskus meelde, et ürituse toimumise eest vastutab korraldaja, mitte piletimüügifirma.
Sageli korraldavad Eestis kontserte teise riigi ettevõtjad, mistõttu laekub Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele kaebusi piletiraha tagasi nõudvatelt tarbijatelt. Enamasti käivad vaidlused Lätis registreeritud korraldajatega, kes pakuvad tarbijatele piletiraha tagastamise asemel uut kuupäeva ürituse külastamiseks, kuid valdavalt see tarbijatele ei sobi, teatas nõustamiskeskus.
“Tarbijad peaks alati enne pileti ostmist vaatama, kes on kontserdi korraldaja, sest ürituse toimumise eest vastutab just korraldaja, mitte pileteid müüv ettevõte. Ürituse ära jäämisel tuleb tarbijal pretensioon ning raha tagastamise nõue esitada korraldajale. Reeglina on teave korraldaja kohta märgitud piletimüügi keskkonnas ja piletil,” ütles EL-i tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Teise riigi korraldaja vastu suunatud kaebuste puhul sõltuvad tarbija õigused näiteks sellest, kas üritus pidi toimuma Eestis või mõnes muus riigis. Kui koroonaleviku tõttu tühistatud üritus pidi aset leidma Eestis, on tarbija õigused reguleeritud Eestis kehtivate seadustega. Tarbija võib korraldajaga kokku leppida, et tagasimakse asemel saab tarbija pileti hiljem toimuvale üritusele või hüvitatakse kulu kinkekaardiga. Kui nimetatud alternatiivid tarbijale ei sobi, on õigus lepingust taganeda ja küsida kogu piletiraha tagasi. Teises riigis toimuma pidanud ürituste korral sõltuvad tarbija õigused vastava riigi seadustest ning osades riikides on raha tagasi saamisele kehtestatud teatud tingimused.
Lisaks kontserdi eest tasutud piletirahale on tarbijatel ürituste tühistamise korral ka muid võimalikke lisakulusid.
“Näiteks teises riigis toimuma pidanud ürituse puhul võib tarbija olla teinud kulutusi ka hotellile, lennupiletitele või näiteks autorendile. Selliste teenuste tasuta tühistamine või muutmine sõltub konkreetsetest lepingutingimustest ehk sellest, milles broneerimisel on kokku lepitud. Seega, kui tarbijal on broneeritud tühistamisvõimaluseta majutus, ei anna kontserdi ärajäämine tarbijale alust nõuda hotellilt ettemakstud raha tagastamist,” kommenteeris Tammaru.
Kui piletid on ostetud Eestist ning ka ürituse toimumispaik on Eesti, kuid kontserdi korraldaja on teises riigis registreeritud ettevõte, puudub tarbijal võimalus kaebuse lahendamiseks Eesti tarbijavaidluste komisjonis. Komisjonil on pädevus lahendada vaid vaidlusi, mille üheks osapooleks on Eestis registreeritud ettevõte. Teise EL-i riigi kauplejaga tekkinud vaidluste korral pakub kaebuse lahendamise teenust EL-i tarbija nõustamiskeskus, mis on üle-euroopalise tarbijakeskuste võrgustiku ECC-Neti liige.
Tarbijatel, kes on tasunud piletite eest krediitkaardiga ning üritus on tühistatud, tasub probleemi mittelahenemisel uurida kaardi väljastanud pangast makse tagasikutsumisvõimaluste ehk chargeback-menetluse kohta.
Lisaks kontsertide ärajäämisele on tarbijate kaebused aeg-ajalt seotud ka sellega, et väljakuulutatud peaesineja jäi tulemata. Tarbija õigus sellises olukorras piletiraha tagasi saada sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
“Näiteks olukorras, kus tarbija on enne kontserdialale sisenemist teadlik, et väljakuulutatud peaesineja ei esine, kuid otsustab siiski kontserti kuulata, ei saa hiljem nõuda piletiraha tagastamist. Seda põhjusel, et tarbija nõustus kavas toimunud muudatustega ning korraldaja on ostetud teenuse ehk kontserdi tarbijale osutanud,” selgitas Tammaru.
Juhul kui peaesineja ärajäämine või muud olulised muudatused selguvad alles pärast kontserdialale sisenemist ehk pileti realiseerimist, võib tarbija nõuda näiteks piletihinna alandamist.
