Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule otsustamiseks rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitiste seaduse eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi.
„Eelnõu järgi ei vähendaks ajutine töötus vanemahüvitist,” ütles Solman pressiesindaja teatel. “Selle eesmärk on anda koroonakriisis lapsi planeerivatele peredele turvatunne, et soovitud ja planeeritud lapsed sündimata ei jääks.”
Solmani sõnul näitas eelmine majanduskriis, et esimeste laste sünde lükati majandusliku ebakindluse tingimustes edasi. “Püüame nüüd targemad olla ja peresid nende plaanides toetada. Seetõttu on oluline, et kohaldaksime ajutiselt vanemahüvitise arvestamisel kriisist tingitud erisust ning ei arvestaks vanemahüvitise valemisse kriisi ajal töötuna oldud aega,“ lausus ta.
Seaduseelnõu on tähtajaline, seda rakendatakse järgmise aasta algusest kuni 2023. aasta lõpuni sündinud laste vanematele määratud vanemahüvitise arvutamisel. Nimetatud ajavahemikus sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi pandeemiast ja eriolukorrast tulenev majanduslanguse periood 2020. aasta 1. märtsist kuni 2023. aasta 28. veebruarini. Perioodi kestvuse määratlemisel tugineti eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine võttis aega ligikaudu kolm aastat.
Lisaks töötuna arvel olnud isikutele puudutavad muudatused ka erivajadusega laste vanemaid, kes olid eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel, et koolide distantsõppe ajal oma laste eest hoolitseda. Nendele vanematele maksis riik sellel perioodil erivajadusega lapse vanema toetust. „Leian, et sellist väikest, kuid eluliselt keerulises olukorras olevaid inimesi ei tohi kõrvale jätta. Seega laieneb eelnõu järgi erisus ka neile. Kui nüüd keegi neist naistest rasestub ja lapse saab, siis ei vähene vanemahüvitis selle perioodi võrra, mis eriolukorra tõttu palgata puhkusel oldi. Pean oluliseks erivajadustega laste vanemaid toetada,“ saõnas Solman.
Vanemahüvitise määramisel saab sotsiaalkindlustusamet andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu, lapsevanem ei pea ise sellekohast avaldust täitma. Käesoleva eelnõu muudatused toovad alates 2021. aastast kaasa vanemahüvitise täiendavad kulud 1,94 mln eurot aastas.
