Sotsiaalministeerium saadab kooskõlastusringile esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust, muuta perearstiabi korraldust paindlikumaks ja inimkesksemaks, ühtlasi laiendatakse õdede õigusi.
„Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Panustades esmatasandisse saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimese eest kogu elu vältel,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Oluline on, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba töötavaid perearste. Kavandatud muudatustega tugevdame esmatasandi tervishoidu, et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.“
Seadusega reguleeritakse niinimetatud inkubatsioon ehk olukord, kus nimistut teenindavad ajutiselt kaks arsti, et võimaldada pensionile suunduval perearstil nimistu üle andmiseks võtta oma kõrvale tööle uus perearst, kes saab seeläbi omandada kogemusi, et nimistu sujuvalt üle võtta.
Eelnõuga tehakse muudatus, mis võimaldab edaspidi kandideerida oma nimistule ka peremeditsiini eriala viimase aasta arst-residentidel. Samuti muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse alus lähtetoetuse maksmiseks senisest suuremas summas ning lähtetoetuse osaliseks kasutamiseks.
Põhimõttelise muudatusena nähakse eelnõuga ette võimalus arstiabi tagamiseks olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud ja nimistu jääb ootamatult arstita. Muudatusega võimaldatakse ajutiselt haiglavõrgu arengukava haiglal perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamine, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni.
„Praegune COVID-19 haigusest tingitud kriis on ilmekalt näidanud esmatasandi tervishoiu tähtsust epideemia olukorras. Esmatasandi tervishoid on olnud inimestele oluliseks väravaks diagnoosimisele, nõustamisele ja ravile, kus on saanud abi ka perearstita ja ravikindlustuseta inimesed. Perearstid on keerulisel ajal muutustega hästi toime tulnud,“ ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno. „Iseäranis kriisiajal näeme, kui oluline on, et kõigil inimestel on võimalikult kodu lähedal juurdepääs vajalikule abile ning Terviseamet saab usaldusväärsete partneritele toetuda. Kohalikule haiglale nimistu teenindamise õiguse andmine on ikkagi vaid äärmuslik abinõu olukordadeks, kus perearsti korduvate konkurssidega ei leita, kuid inimestel säilib kindlustunne, et vajalik üldarstiabi on kohapeal endiselt tagatud.“
Eelnõuga tehakse ettepanek soovi avaldanud perearstidele võimaldada praegusest nimistu ülempiirist suuremat nimistut, juhul kui on tagatud teenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Piirsuuruse laiendamise eesmärk on luua süsteemi juurde paindlikkust ja võimaldada tööturule sisenevatel perearstidel töötada esialgu teise perearsti kõrval nimistu vastutust võtmata. Samas võimaldatakse muudatusega kinnitada ka väiksema patsientide arvuga nimistu, kui tegemist on esmakordselt nimistuga tööd alustava perearstiga ja piirkonnas on ka teisi inimestele avatud nimistuid.
Seaduse eelnõuga laiendatakse ka õdede õigusi. Kavandatavate muudatustega laiendatakse piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õigust lisaks pereõdedele ka eriõdedele. Ühtlasi antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti.
“Esmatasandi tervishoidu läbivaks märksõnaks on alati olnud järjepidevus ja meeskonnatöö. Seetõttu on õdede õiguste laiendamine nii patsientidele ravimite õigeaegse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks kui ka ägeda patsiendi käsitluseks ja ajutise töövõimetuse tuvastamiseks märgilise tähendusega,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juht doktor Le Vallikivi. „Samuti on äärmiselt oluline, et seaduseelnõuga muudetakse paindlikumaks lähtetoetusi ja jõustatakse inkubatsiooniprojekt, mis aitavad kaasa perearstiabi säilimisele kõigis Eesti piirkondades”.
Lisaks täpsustatakse kavandatavate muudatustega perearsti nimistusse registreerimise aluseid ja nimistu teeninduspiirkonna määratlust. Edaspidi võivad end nimistusse registreerida ka elamisõiguse alusel või ajutise viibimisalusega Eestis viibivad välismaalased ning teeninduspiirkond määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse või üksustena, mille tulemusena kaovad maja- ja tänavapõhised teeninduspiirkonnad.
Perearsti tegevuskoha muutumisel nähakse ette kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajadusel vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks erialaorganisatsioonidele, teistele ministeeriumitele, tervishoiu valdkonna asutustele, tervishoiukõrgkoolidele ja Tartu Ülikoolile, tööandjatele ja teistele seotud huvirühmadele.
Eesti Perearstide Selts, terviseamet, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeerium sõlmisid 2019. aasta 19. märtsil koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lepingus rõhutati, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet.
