Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat, kusjuures mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul suurenes tervena elatud aastate arv võrreldes eelmise aastaga ja eelkõige oli positiivset muutust märgata maapiirkondades. „Võrreldes 2018. aastaga, kui tervena elatud aastate näitaja langes 10 aasta tagusele tasemele, elavad nii Eesti mehed kui ka naised möödunud aastal tervemana. Mehed elavad tervena 72,7 protsenti ja naised 70 protsenti oma elust,“ ütles Maasing, lisades, et aastates teeb see vastavalt 54,1 ja 57,6.
Viimased kakskümmend aastat on kasvutrendi näidanud oodatav eluiga. Möödunud aastal kasvas see naistel veidi aeglasemalt ehk kolmandik aastat, meestel aga pool aastat. Meeste oodatav eluiga on nüüdseks jõudnud sellisele tasemele nagu see oli naistel 1995. aastal. Kõige väiksem naiste ja meeste oodatava eluea vahe on kõrghariduse omandanud inimestel, kaheksa aastat.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naiste eluiga veidi üle kahe aasta. „Toona ennustati, et naised elavad meestest peaaegu 10 aastat kauem, aga praeguseks on see vahe vähenenud kaheksa ja poole aastani. Samas tervena elavad nii mehed kui ka naised sama palju aastaid oma elust kui kümme aastat tagasi. Aastate jooksul on olnud tõuse ja languseid, kuid pikemas perspektiivis on see näitaja olnud stabiilne,“ selgitas Maasing.
Euroopas oli 2018. aasta andmete kohaselt keskmine naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Kõrgeim naiste oodatav eluiga oli Hispaanias 86,3 aastaga ja madalaim Serbias 78,4 aastaga. Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis 81,9 aastaga ja madalaim Lätis 70,1 aastaga.
Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga. Kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja oli naistel Maltal 73,4 aastaga ja madalaim Lätis 53,7 aastaga. Meeste kõrgeim näitaja oli Rootsis 73,7 aastaga ja madalaim samuti Lätis 51 aastaga. Euroopa Liidu keskmist arvestades on Eesti meeste näitaja kehvem kui naistel: mehed elavad tervena 10 aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla kaheksa aastaga.
Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Neist olulisemad on ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja sageli hõivatud füüsiliselt rasketel ning tervisele ohtlikel töökohtadel. Meeste hulgas esineb ka rohkem tervist kahjustavate eluviiside viljelemist, näiteks alkoholi tarbimist ja suitsetamist.
