Aprillis saab mitu tuhat peret kutse osaleda Eesti pere- ja sündimusuuringus.
Uuringu tulemused on seda täpsemad, mida suurem osa kutse saanutest vastab. Seetõttu on väga oluline, et need 18–59-aastased naised ja mehed, kes on sattunud juhuvalimisse, leiaksid võimaluse veebiküsimustikule vastata. Eestis on selline uuring tehtud iga 10– 15 aasta järel.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juht Luule Sakkeus täpsustab, et loomulikult on ka 60-aastaste ja vanemate pered teadlaste huviorbiidis, kuid selles vanuses eestimaalaste elu kohta saadakse teave tervise, vananemise ja tööjätu uuringust SHARE. Uuringu küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui ka nutitelefonis nii eesti kui ka vene keeles. Neile, kellel on rahvastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse kas SMS-i või tavakirjaga.
Projektijuht Tiina Tambaumi sõnul tahetakse teada, milline on noorte ja keskealiste pereelu praeguses Eestis ja kas see eristub millegi poolest Euroopa teistest riikidest. Tänu 1990. aastatel ja 21. sajandi algul tehtud kahele varasemale uuringuvoorule, kus osales kokku ligi 16 000 Eesti elanikku, on näiteks teada, kuidas kooselude loomine ja nende püsivus on aja jooksul muutunud ning kuidas see erinevates ühiskonnarühmades varieerub. Samuti seda, millised olid noorte pere eluga seotud hoiakud ja plaanid.
Uuringu teaduskoordinaator, Eesti demograafia keskuse professor Allan Puur muretseb, et praegu puudub Eestis selle kohta ajakohane teave, sest inimeste igapäevaelu kohta pole võimalik registritesse põhjalikke andmeid koguda. Uuringu tulemused annavad teavet käitumismallide muutumisest 21. sajandil ning on oluline alus Eesti perepoliitika täiustamisel.
Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saadab Kantar Emor kutsed vastajatele kahes osas, kõigepealt kevadel aprillis ja mai algul ning hiljem selle aasta viimases kvartalis. Aastatel 2024 ja 2027 toimub teine ja kolmas küsitluslaine.
