Eestisse miljard eurot maksvat tuumajaama kavandav Fermi Energia kaasas investoritelt miljon eurot ning esitab aasta jooksul valitsusele eriplaneeringu taotluse.
Investoritelt saadud rahaga kaetaksegi eriplaneeringuga seotud kulud. Näiteks plaanib ettevõte juba enne taotluse esitamist tellida mõjuanalüüsid.
Tuumajaama asukohavariante on mitu: Kaberneeme, Kunda ja kolm paika Lüganuse vallas. Fermi 300 megavatine tuumajaam annaks umbes viiendiku Eesti päevasest ja neljandiku öisest elektrivajadusest.
Ettevõtte tegevjuhi Kalev Kallemetsa kinnitusel on tuumajaama jaoks ainus sobiv planeeringuliik riigi eriplaneering.
“Loomulikult meie ei ole vabariigi valitsus, aga meie roll saab olla see ettepanek võimalikult põhjalikult ettevalmistada,” lausus Kallemets.
“Teades ja hoomates, mida tähendab suurte tootmisvõimususte sulgemine Põhja-Euroopas lähiaastatel ja meie desünkroniseerimine Venemaa elektritarnetest, siis sellel on tagajärjed. Kui riik on otsustanud, et 2035 sulgeda põlevkivist elektritootmine, siis peaks ka usutavalt praktilist ja süsinikuvaba tootmist asemele arendama,” lisas ta.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt ütles, et märtsis tahab ministeerium kokku kutsuda esimese tuumatehnoloogiatöörühma, et siis ametkondadega arutada, mis on eeldused ja mis on tuumaenergeetika väljavaade Eestis.
“Ja tõesti kõik need eriplaneeringud, mõju hindamised, need on alles järgmise etapi asi. Praegu on oluline panna paika teekaart, et üleüldse struktuurselt ja ratsionaalselt tuumaenergeetikast rääkida, mitte rääkida ainult emotsioonide põhjal,” sõnas Münt
