Vaenukõne eest määratava karistuse karmistamise eelnõu ettevalmistamine pandi Covid-19 kriisi tõttu pausile ning tähtajaks see valitsusse ei jõua.
Samuti ei ole Reformierakond suutnud oma koalitsioonipartneri Keskerakonnaga kokku leppida, kas üldse praegust regulatsiooni muuta.
Peaminister Kaja Kallase valitsuse esimese saja päeva plaanis oli justiitsministeeriumi ülesanne 15. aprilliks ette valmistada karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu vihakõne eest määratava karistuse karmistamiseks, mis lahendaks Euroopa Komisjoni Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluse. «Sellist eelnõu ei ole, kõik. Ma arvan, et see ütleb kõik ära,» vastas justiitsminister Maris Lauri Reformierakonnast küsimusele, kui kaugel seadusmuudatuste ettevalmistamisega ollakse. Koalitsioonis siiani kokkulepet pole Lauri sõnul vajab teema suuremat arutelu ja kaasata tuleb rohkem inimesi. «Koroonaviirusest põhjustatud kriisi järsu halvenemise tõttu pole olnud võimalik korraldada vajalikke arutelusid ja kohtumisi huvigruppide ning teiste asjassepuutuvate asutustega, et kujundada ühtne arusaam, milline võiks lahendus olla,» ütles Lauri ja lisas, et seetõttu pole valmis ka eelnõu ning see ei pruugi jõuda 15. aprilliks valitsusse.
Vaenukõneseadust pooldavad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning idee vastu on olnud Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Keskerakonna – kes detsembris sarnase eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas – positsioon pole senini teada.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles veebruaris, et koalitsioonilepingusse on vihakõne karmistamine kirja pandud ja et Keskerakond on lubanud seda arutada. «Sel juhul peame kokku leppima, mis probleemi me lahendame,» ütles Karilaid toona.
Lisaks sellele, et eelnõu ettevalmistamine on pausile pandud, pole koalitsioonis veel kokkulepet, kas ja kuidas vaenukõne regulatsiooni karmistada. «Kokkulepet täna ei ole ja õiguskomisjoni arvamus on siin määrava tähtsusega. Praegu on meil olulisemad teemad laual – seksuaalse enesemääratluse vanusepiiri tõstmine,» ütles Karilaid.
Eesti pole Euroopa Liidu direktiivi üle võtnud Loodav eelnõu muudaks teoreetiliselt vaenukõne senise defineerimise ja selle eest määratavad karistused karmimaks. Eesti karistusseadustiku paragrahvi 151 järgi võib karistada kuni 2400 euro suuruse trahvi või arestiga inimest, kes kutsub avalikult üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, kui on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Kui sama teoga on põhjustatud inimese surm, tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg, võidakse karistada kas trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
EL-i direktiiv näeb ette, et juba viha õhutamise algatamine, viha õhutamine ise ja sellele kaasaaitamine oleks kriminaliseeritud ning selle eest määrataks kuni aastane vanglakaristus. Direktiivi alusel algatas Euroopa Komisjon oktoobri lõpus Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eesti aga komisjoni väidetega ei nõustunud ja lükkas need tagasi. Justiitsministeerium vastas välisministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile, et ei nõustu nende väidetega ning et vaenukõnet puudutav seadus on praegu piisav. Komisjon on Eesti vastuse saanud ja analüüsib seda.
Järgmine samm sõltub sellest, kas Eesti plaanid EL-i õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks on Euroopa Komisjoni jaoks piisavad või kavatsetakse rikkumismenetlusega edasi minna. Euroopa Komisjon ei ole Eestile rikkumismenetluse kohta lisateavet saatnud.
Maris Lauri ütles, et kui Euroopa Komisjon peaks rahulduma Eesti toonaste vastustega ja rikkumismenetluse lõpetama, ei hakka Eesti midagi muutma. Positiivset vastust ta aga ei oota. «Ma lihtsalt pean silmas, et Euroopa Komisjon on aastaid osutanud, et meil on probleeme, nii et tõenäoliselt seal siiski ka praegu probleeme nähakse,» hindas ta.
