Selleks, et suvist võõrnälkjate plahvatuslikku levikut ennetada, soovitab keskkonnaamet juba kevadel võõrnälkjaid ja nende mune aiast korjata ning hävitada.
Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis levinud võõrliigid, kes toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest. Kuna tänavune kevad on olnud seni võrdlemisi jahe, muutusid võõrnälkjad aktiivseks tavalisest hiljem.
Juhised hispaania teeteost ja mustpeanälkjast hoidumiseks ning nende tõrjumiseks leiab keskkonnaameti kodulehelt.
Kui hispaania teetigu või mustpeanälkjas on juba aeda sattunud, aitab nende arvukust ohjata täiskasvanud isendite ja nende munade järjepidev korjamine ning keeva veega hävitamine.
„Võõrnälkjate tõrjumisega on oluline tegeleda järjepidevalt koostöös kogukonnaga kogu naabruses. Iga isend, kes maikuus muneda jõuab, võib hiljemalt juulikuuks anda umbes 400 järglast, kes omakorda peagi munemisikka jõuavad. Kuna looduslikke vaenlasi neil Eestis napib, võivad tõrjumata levilad suveks võõrnälkjatest kubiseda,“ ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Keskkonnaamet palub mustpeanälkjaid ja hispaania teetigusid tõrjudes kodumaiseid liike hoida. Paljud kodumaised teod on aiapidajatele kasulikud, sest tekitavad huumust ja on oluline osa toiduahelast, lisaks söövad nad ka võõrnälkjate mune.
Hispaania teetigu on juba kümmekond aastat levinud üle Eesti. Rahvapärase nimetusega mustpeanälkjas ehk Krynickillus melanociphalus on aedadesse jõudnud viimastel aastatel ja praegu teadaolevalt enim levinud Harju-, Saare- ja Viljandimaal.
2021. aasta suvel soovib keskkonnaamet kinnitada võõrnälkjate ohjamise tegevuskava, mis koondab rahvusvahelisi kogemusi võõrnälkjate ohjamiseks ja annab praktilisi soovitusi võõrliikidest hoidumiseks ja nende tõrjumiseks nii aiapidajatele kui avalikkusele laiemalt.
Võõrliigid on liigid, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat ja on sinna sattunud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tõttu. Nälkjate võõrliigid ja teised sarnased kahjurid satuvad uutesse piirkondadesse peamiselt hoogustunud taimekaubanduse kaudu. Inimeste aedadesse satuvad nälkjate võõrliigid ja nende munad potimulla või taimede mullapallidega. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
