Estonia laevavraki veealune uurimine lükkub tõenäoliselt järgmise aasta veebruarisse, kuna juuliks on Rootsi ja Soome lubanud vastu võtta sukeldumist võimaldavad seadused ja alles seejärel viiakse läbi rahvusvaheline hange veealuste tööde teostamiseks, mis võtab samuti aega.
“Kui kõik läheb hästi, siis me saame selle võibolla aastavahetuse kanti ära teha. Sobilik oleks teha seda veebruaris, sest siis on nähtavus kõige parem,” selgitas uurimist juhtiva Ohutusjuurdluse Keskuse juht Jens Haug.
Kui siiani on Eesti valitsusliikmed rääkinud kui ühest suust, et Estonia laevahuku uue uurimise juures on väga oluline roll lähedaste ja avalikkuse täielikul kaasamisel, siis uurimist juhtiva Jens Haugi sõnul ei tähenda see uurimises osalemist.
«Ma ei näe, mis sisendi lähedased saaksid uurimisele anda. Ma arvan, et kaasamise all peeti pigem silmas nende jätkuvat detailset informeerimist,» ütles Jens Haug, kelle sõnul ei saa ajakirjanikud ja lähedaste esindajad jälgida ka laeval veealuste uuringute teostamist. «Meil ei ole jälgijaid vaja,» ütles Haug.
«See uurimine peab olema sõltumatu, mis tähendab seda, et erinevaid huvigruppe saab hoida infoväljas, aga nad ei saa seda uurimist juhtida,» ütleb ka riigisekretär Taimar Peterkop, kes lubab lähedastega ka tulevikus regulaarselt kohtuda.
Hukkunute lähedasi esindav Sigrid Tammes, kes kaotas Estonia katastroofis oma mehe, kolmanda tüürimehe Andres Tammesi, kes andis sel saatuslikul ööl ka hädakutsungi, leiab, et selline asjade käik on halvim, mis juhtuda võiks. «Alguses anti lubadus, et moodustatakse sõltumatu uurimiskomisjon ja maksimaalselt kaasatakse omakseid ja kogu tegevus saab olema maksimaalselt läbipaistev, aga täna pole kogu operatsiooni juhtival ohutusjuurdluse keskusel kohustust oma tegevusest kellelegi aru anda. Me oleme suluseisus,» tunnistab Sigrid Tammes. Tema sõnul koosneb ohutusjuurdluskeskus vaid neljast töötajast, kellest vaid üks on laevandusekspert. Jens Haug on teatanud oma ametist lahkumisest.
Eelmisel nädalal eraldas valitsus Estonia laevavraki uurimiseks kolm miljonit eurot, täpselt sama palju eraldab uurimisse raha ka Rootsi riik. Selle raha eest tehakse põhjalik laevavraki väline uuring ja merepõhja uuring. Suurimaks kuluartikliks kujuneb parema parda veealuse osa puhastamine merepõhja materjalist ehk Rootsi eestvedamisel sinna 1995. aastal veetud kruusast. Laeva sisse minna ei plaanita. «Laeva silda, kajutitesse ja autotekile minekut ei toimu, kuna meil puudub uurimisküsimus, millele me saaksime vastuse laeva seest,» tutvustas Jens Haug plaane.
Sigrid Tammese sõnul soovivad aga hukkunute lähedased, et lisaks tehnilisele uurimisele toimuks ka sisuline uurimine. “Näiteks kuhu kadusid nimekirjades olnud inimesed, vastamata küsimusi on palju,” ütleb Tammes, kelle sõnul on mõlemad valitsused lubanud selgust veel vastuseta küsimustele. Haug aga rõhutab, et veepõhjast ei minda otsima tõde ja õigust, vaid fakte. “Kõigepealt me tahame dokumenteerida ja analüüsida kaks teadaolevat vigastust laevakeres. Tuvastada, kas neid on veel, tuvastada merepõhja iseloomu. Samuti me uurime mõnevõrra sügavuti ka merepõhja, millistest materjalides see koosneb,” kirjeldas Haug tegevusi. Dokumentaalsarjas demonsteeritud auk laevakeres ei sea tema hinnangul kahtluse alla rahvusvahelise uurimisraporti (JAIKi) aruannet. «Me ei ole näinud fakti, mis JAIK-i aruande pea peale pööraks,» ütles Haug, kes lubab uuringu lõpparuannet juba järgmise aasta teiseks pooleks.
