Harju maakohtusse saabunud tsiviilasjade arv on pidevalt suurenenud, kuid sellest hoolimata vähenes eelmisel aastal on lahendamisele kuluv aeg ja lahendini jõuti keskmiselt 113 päevaga.
Kriminaalmenetlusasjade puhul vähenes eelmisel aastal nii menetlusele kuluv aeg, kui ka lahendamata asjade arv ehk Harju maakohtu kohtunike lahendite arv suurenenud
Tsiviilasjadest kaevati edasi 11 protsenti lahendatud 15 276-st asjast ja täielikult tühistati üks protsent edasi kaevatud lahenditest.
Kriminaalasjades kaevati edasi 12 protsenti 6213-st lahendist ja täielikult tühistati viis ehk 2,6 protsenti apelleeritud otsustest.
“Tsiviilasjades on probleemiks kohtusse saabuvate asjade arvu kasv eelmisel aastal 1582 võrra, mis on võrreldav vähemalt nelja kohtuniku aasta tööga. Kriminaalasjades on jätkuvalt probleemiks mahukad asjad enam kui viie süüdistatavaga, mida kohus jõuab menetleda vähem, kui neid kohtusse saabub. Eelmisel aastal tuli neid kohtusse kuus, aga lahendini jõudis viis,” nentis maakohtu esimees Meelis Eerik.
Harju maakohus on suurim esimese astme kohus, kus on 67 kohtuniku ametikohta. Harju maakohtus lahendati eelmisel aastal kogu riigis lahendatud tsiviilasjadest umbes 49 protsenti, kriminaalmenetlusasjadest umbes 40 protsenti ja väärteomenetlusasjadest umbes 39 protsenti. Ka kevadise eriolukorra ajal ei vähenenud kohtusse saabunud asjade arv.
