Alates 1. juulist peavad kõik droonilennutajad omandama pädevuse ning registreerima oma drooni transpordiameti veebis.
Nõudmisi tuleb järgmise poole aastaga veel juurde, sest Eesti peab 1. jaanuariks täies mahus üle võtma Euroopa Liidu rakendusmääruse. Kuigi 1. juulist jääb droonide lennutajatele kehtima valdavalt seni kehtinud kord, on siiski mõned olulised muutused. Kehtima jääb ühekordse loa kohustus seal, kus see lennutamiseks ka seni vajalik oli ning transpordiameti kooskõlastus.
“Muutub nii palju, et kui varem kontrollimata õhuruumis ei olnud vaja transpordiameti luba ega kooskõlastust, siis Euroopa Komisjoni uue rakendusmäärusega viime sisse selle, et kontrollimata õhuruumis on käitajal vaja registreerimine. Tuleb transpordiameti lennuohutuse süsteemis end registreerida, tuleb väike pädevus omandada,” ütles ERR-ile transpordiameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor Mait Rõõmus.
Pärast käitajaks registreerimist on kaugpiloodil vaja lennuohutuse süsteemis tutvuda õppematerjalidega ning teha sealsamas väike eksam. Veebilehele saab minna alates 1. juulist. “Kahjuks varem sinna ligi ei pääse,” nentis Rõõmus.
Eksam tuleb teha seetõttu, et Euroopa Liidu määrus näeb ette, et kõigil, kes lennutavad drooni, oleks mingi pädevus olemas, ütles Rõõmus. “Samamoodi nagu autojuhtidel on teadmine eeskirjadest ja nõuetest olemas, täpselt sama läheb üle ka droonide peale, et oleks algpädevus olemas. Tulevikus, kui me hakkame kõigis kategooriates nõudma erinevaid pädevusi vastavalt riskile ja raskusastmetele, tuleb pädevuse omandamisi juurde. Praegu on lihtsalt see, et ka kontrollimata õhuruumis drooni lennutades oleks algpädevus,” lausus Rõõmus.
Transpordiametis loodetakse, et kõik droonihuvilised teevad poole aasta jooksul vajalikud toimingud ning kui 1. jaanuarist 2022 hakkab Euroopa Liidu määrus Eestis täiel määral kehtima, on uue määrusega kohanemine kergem.
“Vaikselt me hakkame tooma tükke uuest määrusest sisse, et 1. jaanuariks oleks käitajatel, kaugpilootidel ja kõigil droonihuvilistel muretum lendamine. Kui tulevikus kõik muutub, määrus hakkab 100 protsenti kehtima, on see kõigil tehtud. Algpädevus kehtib viis aastat. Sinna saab pärast peale ehitada muid oskusi ja teadmisi,” ütles Rõõmus.
Vajalik on teha vaid teooriaeksam, praktilist eksamit pole kavas korraldada. “Loed õppematerjalid läbi, saadki teada, kui kõrgel võib lennata, mis on alusnõuded,” märkis Rõõmus.
Üks muudatustest on ka see, et varasem kõrguspiir 150 meetrit tuuakse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele madalamale – 120 meetrile. See tähendab, et kui seni oli vaja transpordiametilt ühekordset luba taotleda siis, kui drooniga mindi kõrgemale kui 150 meetrit, siis nüüd on see piir 120 meetri peal.
Uus nõue on 1. juulist ka drooni registreerimine. Praegu puudub riigil ülevaade, kui palju on Eestis tegelikult droone.
“Nii palju me teame, kui oleme uurinud droonide edasimüüjatelt. Meil on teada ühekordsete lubade alusel praegu, kui palju on lennutajaid. Aga ei tea, kui palju on ühel lennutajal droone. Praegu lennatakse kindlasti ka illegaalselt, meil ei ole täit ülevaadet, kui palju on droone, mis ka lendavad,” ütles Rõõmus.
Määruse järgi tuleb kindlasti registreerida kõik sertifitseeritud konstruktsiooniga droonid. “Ka siseriikliku lennundusseaduse eelnõusse pandi kirja, et registreerida tuleb kõik droonid, mis kaaluvad rohkem kui 250 grammi, millel on ka kaamera peal, mis võimalik, et koguvad isikuandmeid,” lausus Rõõmus.
Rõõmus pakkus, et praegu on Eestis 10 000 drooni kindlasti, kuid tõenäoliselt mitu korda rohkem. “Kindlasti on kasvav trend, huvilisi tuleb iga päevaga juurde. Euroopa ja USA statistikas on näha, et trend on kasvav, aga mitte professionaalsete lennutajate hulgas, vaid harrastajate hulgas,” märkis ta.
