Eesti Koolijuhtide Ühendus rõõmustab enda deklaratsioonis õpetajate alampalga tõusu üle, kuid nendib, et see ei lahenda siiski probleeme.
“Aastaid oleme PISA tulemustele viidates olnud uhked Eesti hariduse üle ning oleme väljendanud seisukohta, et selle taga on meie heade õpetajate hea töö. Pikka aega oleme rääkinud ka sellest, et õpetajaid on kooli aina keerulisem leida, õpetajate keskmine vanus on kõrge ning järelkasv pea olematu. Viimastel riigikogu valimistel lubasid kõik koalitsioonierakonnad õpetajate töötasu tõsta ja selle abil õpetajate puuduse teemat lahendada,” seisab deklaratsioonis.
Eelmise aasta alguses oli koolijuhtide sõnul väga vajalik pea 24-protsendiline palgatõus, mis tõi õpetaja töötasu alammäära riigi keskmisele palgale lähemale.
“Käesoleva aasta alguses tõsteti õpetajate töötasu alammäära ning rõõmustame kokkuleppe üle veel pisut miinimumtasu kergitada, kuid teame, et ainult sellega me suuremat probleemi ei lahenda,” kirjutavad koolijuhid. “Arenguseire Keskuse poolt eelmisel aastal tutvustatud raport viitab, et Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme, ent see tuleb ühe enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Üle alammäära ulatuv töötasu ei tule sageli seaduse poolt ette nähtud 35-tunnise töönädala eest, vaid tänu lisatööle. Ehk teisisõnu me tõesti ei lahenda suuremat probleemi pelgalt töötasu alammäära tõstmisega, vaid tegemist on kompleksse ülesandega, mis täna vajab lahendamist.”
Õpetajad vajavad koolijuhtide kinnitusel konkreetseid samme parema töötasu suunas ning kui sellega kohe tegelema ei hakata, pole varsti enam kedagi klassi ees seismas ja lapsi õpetamas.
Enda kinnitusel leiavad koolijuhid end enne iga kooliaasta algust olukorras, et vajalikke kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid pole kusagilt leida ja tuleb paluda olemasolevaid õpetajaid töötada pisut suurema koormusega või leppida muude lahendustega.
Õpetajate töö tervikuna on palju laiem kui üksnes tundide andmine ja hõlmab mitmesuguseid ülesandeid, mis õpetajati suuresti erinevad. Seepärast on õpetaja jõukohase töökoormuse tagamisel oluline roll piisava suurusega diferentseerimisfondil, mis võimaldaks õpetaja poolt antavad tunnid ja tema muud ülesanded koondada ühtseks ametikohaks, rõhutavad koolijuhid.
“Murelikuks tegi selle streigi puhul, et poliitikute täitmata lubaduste pärast kannatasid kõige rohkem lapsed. Viimased PISA tulemused näitasid selgelt, et iga puudutud tunni tagajärjed on kaugeleulatuvad – õpitulemused kannatavad. Paljud õpilased olid suunatud streigi ajaks iseseisvale õppele,” tõdevad koolijuhid enda deklaratsioonis. “Meil on koroonaajast kogemus – tugevamad õpilased saavad iseseisva õppimisega edukalt hakkama, aga kannatavad just nõrgemad. Nemad kogesid streigiperioodil märkimisväärset tagasilööki õppimises. Lisaks suurenes lõpuklasside õpilaste mure lõpueksamite pärast ning paljude õpilaste vaimne tervis kannatas. On mõistetav, et õpetajad väärivad suuremat töötasu, kuid samas peaksime leidma lahendusi nii, et me ei kahjusta lapsi.”
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on kutsunud peaaegu kõik osapooled – koolijuhid nimelt ootavad veel kutset – läbirääkimistele, mis peavad andma küsimustele vastused.
