Eestis kehtivate koroonapiirangute tuules on langusesse pööranud ka valitsuse juhtpartei Reformierakonna toetus, kuigi erakond jätkab endiselt reitingutabeli kindla liidrina.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,3 protsenti, Keskerakonda 19,7 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,9 protsenti ja valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakond on kuus nädalat kestnud languse jooksul kaotanud 3,2 protsenti toetusest. Keskerakonna ja EKRE toetus jäi eelmise nädalaga samale tasemele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 6,7 protsendiga ning Isamaa 5,5 protsendiga. Eesti 200 toetus tõusis nädalaga ühe protsendi võrra ning on nüüd viimase kahe nädalaga tõusnud kahe protsendi võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52 protsenti ja opositsioonierakondi 31,1 protsenti.
Teadur Martin Mölderi sõnul on praegu näha kolme olulist trendi. Esiteks on alates märtsi algusest Reformierakonna toetus järjepanu langenud ning toetuslisa, mille nad valitsust moodustades said, on kiiresti kadumas. “Teiseks näeme, et viimase paari nädala jooksul on Eesti 200 oma toetust taaskord kasvatanud. Aasta algusest kuni märtsi keskpaigani langes nende toetus kiiresti ja märgatavalt, kuid hetkel näeme, et nad on oma positsiooni parandanud, rääkis Mölder.
Kolmandaks on näha, et alates Reformerakonna liidri Kaja Kallase valitsuse moodustamisest on eelistuseta valijate osakaal aeglaselt, kuid järjepidevalt kasvanud, mis tähendab seda, et poliitiline olukord on rahunemas. “Pinget, mis inimesi mobiliseeriks, enam nii palju ei ole. Arvestades seda, et absoluutarvudes on Keskerakonna, EKRE, Isamaa ja Sotside toetus samal ajal püsinud vägagi stabiilne ning ainsana on absoluutarvudes langenud Reformierakonna toetus ning tõusnud Eesti 200 toetus, võib oletada, et paljud senised Reformierakonna toetajad on valinud viimastel nädalatel tee kas eelistuseta valijate sekka või Eesti 200 toetajaks,” ütles Mölder.
