Ohutu töökeskkonna loomisel kuulub tööandja kohustuste hulka ka meeldiva psühhosotsiaalse atmosfääri tagamine, kirjutab Tööelu portaalis vanemtööinspektor Angelica Maasikas.
“Töötajad, kes tunnevad end töökohal hästi, panustavad rohkem töötulemuste saavutamisse, nad on loovamad ning rohkem pühendunud ka ettevõtte heasse arengusse,” kirjutab Maasikas. “Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamiseks ja võimalikke tervisekahjude ennetamiseks tuleb hinnata, millised ohutegurid töötajaid tööl mõjutavad.”
Töökeskkonnas esinevad psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad Maasika kinnitusel olla vaimse tervise häire algpõhjuseks, soodustades psüühika- ja käitumishäire väljakujunemist ja lõpuks ka töövõime vähenemist. Psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad näiteks põhjustada töötajas tööstressi ja suurendada ärevuse, depressiooni ja läbipõlemise riski. Lisaks võib halb töökeskkond juba väljakujunenud psüühika- ja käitumishäirega inimeste töövõimet veelgi vähendada.
“Psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel on kõige tõhusam tegutseda proaktiivselt – probleeme ja kahjusid ennetavalt,” soovitab Maasikas. “Kogemused näitavad, et selleks ajaks, kui tööstress, tervisprobleemid ja töölt puudumine suurenevad, on tootlikkus ja innovatsioon juba languses. Nii mõjutatakse märkimisväärselt organisatsiooni majandusnäitajaid.”
Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisele aitab kaasa, kui tööülesannete korraldamiseks ja täitmiseks on piisavalt aega, monotoonseid ülesandeid antakse minimaalselt või on need töötajate vahel ära jagatud ning töötajaid julgustatakse oma töö eest vastutust võtma. Aitab ka see, kui töötajad teavad täpselt, mida neilt oodatakse, ja nad saavad korrapäraselt nii positiivset kui ka negatiivset konstruktiivset tagasisidet.
Töötajad tuleks kaasata tööd puudutavate otsuste tegemisse ja neid julgustada avaldama arvamust näiteks töömeetodite ja -graafikute kohta. Tööülesannete, hüvitiste, ametikõrgenduste ja karjäärivõimaluste jagamine peab toimuma õiglaselt, töökeskkond peab olema sõbralik ja toetav ning tippkoormuse ajal tuleb kasutada lisaressursse.
Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisele aitab kaasa avatud ja kahepoolne suhtlemine ning töötajate teavitamine arengusuundadest. Tööstressi, ahistamise ja kolmanda isiku poolsete vägivallajuhtumite ennetamiseks on erimeetmed ning töötajad peavad tundma, et nende muredesse suhtutakse osavõtlikult. Samuti on tähtis, et töötajad saaksid oma töö- ja eraelu tõhusalt ühitada.
Väga oluline on, et töötajaid julgustaks probleemidest rääkima ja psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemisel nendele tähelepanu pöörama. Ohutu töökeskkonna tagamine on nii tööandja kui ka töötaja kohustus ning hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamisel on vajalik teha koostööd.
Ühed olulisemad töökohal stressi tekitavad tegurid on liiga suur – või ka liiga väike – koormus, absurdsed tähtajad, segaselt püstitatud tööülesanded ja ebaselged juhtimisliinid, hästi tehtud töö tunnustamata jätmine ning puuduv võimalus esitada selliseid kaebusi, mida ka reaalselt menetletakse.
Stressoorsed on ka mittetoetavad või koostööle mittealtid ülemused, alluvad ja kaastöötajad ning võimaluse puudumine oma annete ja võimete rakendamiseks, samuti võimalus, et isegi väike viga või tähelepanu hajumine võib viia oluliste negatiivsete tagajärgedeni.
Vaimse tervise edendamiseks ning tööalase stressi vältimiseks soovitab Maasikas vaadata üle tööprotsess ja töö sisu ning olla vajadusel valmis ümberkorraldusi tegema.
