Intensiivne metsaraie on viinud Eesti maakasutuse süsinikubilansi punasesse: sama moodi jätkates tuleb Eestil kliimakohustuse täitmata jätmine kinni maksta ning jutt käib sadadest miljonitest eurodest, kirjutab Postimees.
Maakasutuses tasakaalustas Eesti tööstuse, põllumajanduse ja muu süsinikuheidet varem metsandus, kus seoti süsinikku piisavalt. 2020. aastal muutus Eesti metsandus esimest korda ise süsinikuheitjaks, tõdes keskkonnaministeerium teisipäeval 2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri aruannet tutvustades. Hüppe süsinikuheitja poolele põhjustas puitsesse biomassi seotud süsinikuvaru vähenemine.
Maakasutusest tekkinud 1,3 miljonit tonni süsinikuheidet oli ministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ütlusel üllatus. Ainult ühe aasta andmed ei anna tema hinnangul veel põhjust reageerimiseks, kuigi kõige jõudsamalt süsinikku siduva keskealise metsa osakaal väheneb. «On tõenäoline, et metsamaa ja puittooted on järgmisel aruandlusperioodil jälle sidumise poolel,» ütles Seedre Postimehele.
«Ministeerium tahab maha vaikida raiete mõju ja süsinikuheite vähendamise kohustustest tulenevad tagajärjed, mis meile mõne aasta pärast kaela langevad,» märkis aga Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. «Arvestus käib tõesti viie aasta keskmise põhjal, aga raiemahu ja teiste näitajate järgi pole niisama paranemist loota. Eriti küüniline on sellises olukorras nõuda riigimetsa raiemahu suurendamist.»
«Kuigi metsaraie mõju tahetakse diskussioonis väga pigem vältida, on ikka just raieintensiivsus peamine tegur, mis puitsesse biomassi seotud süsinikuvaru kasvamist või kahanemist mõjutab,» nentis Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm. «Nagu ka keskkonnaagentuur viitas, ei suuda värskematele raielankidele kujunenud noorendikud veel võistelda seal enne kasvanud metsa sidumisvõimega.»
Ka keskkonnaagentuuri arvutused näitavad, et kõige suurem mõju CO2-näidu kujunemisel on metsaraiel. Terve Eesti süsinikuheide koos tööstuse ja põlevkivi kaevandamisega on 12,8 miljonit tonni CO2 aastas. Kui metsa üldse ei raiuks, oleks terve Eesti hoobilt süsinikuneutraalne.
Metsaraie tekitab süsinikuheidet 254 tonni hektari kohta. 11,3 miljoni tihumeetri metsaraie aastal 2019 kogumõjuks on keskkonnaagentuur arvutanud üle kümne miljoni tonni CO2. Asemele kasvav mets hakkab süsinikku siduma alles umbes kümne, korralikult 20 aasta pärast. Parim süsinikusiduja on keskealine mets, väga vana mets aga hoiab seda. Süsiniku sidumise arvestusse lähevad ka puittooted, kõige rohkem saematerjal.
Eesti süsinikuheite bilanss maakasutuses on umbes -0,7 miljonit tonni, 2020. aastal oli aga ehmatavalt +1,3 miljonit tonni. Kui Eesti peaks süsinikukvooti praegu selle korvamiseks juurde ostma hinnaga 80 eurot tonn, teeks see 160 miljonit eurot.
«80 eurot on ETS-i süsteemi hind,» kommenteeris Kuresoo. «LULUCF-i hinda veel pole, sest sellega kaubeldakse vaid korra kümnendi lõpus. Euroopa Parlamendi raportöör on pakkunud LULUCF-i eesmärgi mittetäitmise eest kahjutasuks 375 eurot iga ületatud tonni kohta.»
Sanktsioonidest päästaks nende hinnangul vaid see, kui riik metsaraiet kohe oluliselt vähendaks. Euroopa Komisjon aga pakub Eestile kümnendi lõpuks eesmärki siduda süsinikku mitte enam 0,7, vaid 2,5 miljonit tonni aastas.
LULUCF-i analüüsi järgi saaks Eesti Euroopa Komisjoni ettepaneku («Eesmärk 55») täita, kui aastane raiemaht jääks seitsme miljoni tihumeetri piiresse. 2020. aastal oli meie raiemaht 10,6 miljonit tihumeetrit.
«Raiemahu vähendamisel on väga lühiajaline mõju,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. «Kliimaeesmärkide täitmisse peavad panustama kõik, peab vähenema kasvuhoonegaaside heide, kuid ka süsinikku siduv sektor peab võimekust kasvatama.»
Ta tõi välja, et kui metsaraiet vähendada, siis vanema metsa sidumisvõime ja puittoodetesse seotava süsiniku kogus tasapisi väheneb. Hoobilt avaldub aga sotsiaalmajanduslik mõju, sh omanikutulu ja metsandustöötajate sissetuleku vähenemine.
Lamp pakkus asemele istutada rohkem metsa, metsastada põllumaad ja turbatootmisalasid, vähendada turbakaevandamist ja puitu rohkem väärindada.
