Maailma sõjalised kulutused tegid mullu läbi viimase kümnendi suurima tõusu, ilmnes esmaspäeva avaldatud Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) aastaraportist.
Ühtlasi on tegemist esimese korraga, kus kolme suurima kulutaja seas on kaks Aasia riiki.
Maailma riigid eraldasid 2019. aastal ühtekokku sõjaväele 1,917 triljonit dollarit ehk 1,777 triljonit eurot, märkis SIPRI.
Aasta varasemaga võrreldes kasvasid kulutused 3,6 protsenti, mis kujutab endast suurimat kasvu alates aastast 2010.
“Sõjalised kulutused on jõudnud kõrgeimasse punkti külma sõja lõpust saadik,” lausus SIPRI teadur Nan Tian.
Kogu maailma kaitsekulutused olid näiteks Soome riigieelarvega võrreldes 32 korda suuremad.
Kasvu suurimad vedajad on maailma suurimad kulutajad eesotsas USA-ga, kes eraldas sõjaväele mullu 732 miljardit dollarit, mis tähendab aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsendist kasvu ja moodustab 38 protsenti kõigi riikide kulutustest.
USA sõjalised kulutused suurenesid pärast seitset langusaastat teist aastat järjest.
Esikolmikusse kuulusid lisaks Ühendriikidele Hiina 261 miljardi dollariga (kasv 5,1 protsenti) ja India 71,1 miljardi dollariga (kasv 6,8 protsenti).
Kui ühelt poolt on Hiina kulutused viimase 25 aasta jooksul käinud kaasas riigi kiire majanduskasvuga, siis kajastavad Pekingi investeeringud ka ambitsiooni omada “maailmatasemel sõjaväge”.
“Hiina on avalikult deklareerinud, et soovib sõjalise suurvõimuna sisuliselt konkureerida USA-ga,” lausus Tian.
Hiina tõus aitab osaliselt seletada ja India kulutusi.
“India pinged ja rivaliteet nii Pakistani kui Hiinaga on selle kasvanud sõjaliste kulutuste suurimad tõukejõud,” selgitas SIPRI teadur Siemon Wezeman.
Maailma viie suurima kulutaja arvele koos Venemaa ja Saudi Araabiaga langeb kogukuludest üle 60 protsendi.
Eesti idanaaber Venemaa kasvatas oma sõjalisi kulutusi mullu 4,5 protsendi võrra 65,1 miljardi dollarini.
Ent Saudi Araabia 16-protsendi langus 61,9 miljardi dollarini oli mõnevõrra üllatav, arvestades riigi sõjalist operatsiooni Jeemenis ja pingestunud suhteid Iraaniga.
Muudest arengutest on SIPRI hinnangul tähelepanuväärne Saksamaa, mis kasvatas läinud aastal sõjalisi kulutusi 10 protsendi võrra 49,3 miljardi dollarini. Maailma 15 suurima kulutaja seas on see suurim protsentuaalne tõus.
Saksamaa kasvanud kaitse-eelarve on raporti autorite sõnul osaliselt seletatav asjaoluga, et Venemaas on hakatud nägema üha suuremat ohtu.
Sama arusaama jagavad suuresti ka teised NATO riigid, leiab üks raporti autoritest Diego Lopes da Silva, kuigi näiteks Prantsusmaal ja Suurbritannias on kulutused püsinud stabiilsena.
Ent paljudes Euroopa NATO riikides võis samuti märgata kaitse-eelarve kasvu. Näiteks Bulgaarias kerkisid kulutused sõjaväele lausa 127 protsenti. Suur osa sellest oli samas seotud uute sõjalennukite ostuga.
NATO maade sõjalised kulutused kokku moodustasid möödunud aastal 1,035 triljoni dollarit ehk 960 miljardit eurot.
Kõik Põhjamaad peale Soome ja Islandi olid 40 suurima kulutaja seas. Norra leiab SIPRI edetabeli 30. kohalt, Rootsi 33. ja Taani 40. realt.
Neljakümne suurima kulutaja osakaal kogu maailma sõjalistest kuludest oli üle 90 protsendi.
Ent kuigi Tian tõdes, et sõjalise kulutuste kasv on viimastel aastal hoogustunud, võib see trend koroonaviiruse pandeemia ja sellest tuleneva majanduslangusega pöörduda.
Üleilmse majanduslangusega silmitsi seistes peavad valitsused Tiani sõnul sõjaliste kulutuste kõrval rohkem arvestama ka teiste sektoritega, nagu tervishoid ja haridus.
“On väga tõenäoline, et see sõjalisi kulutusi mõjutab,” nentis Tian.
Ajalukku vaadates kulutuste langus ei välta siiski kaua. Tian meenutas seejuures 2008. aasta finantskriisi ja sellele järgnenud aastaid, kus elkõige Euroopas jõulisi kärpemeetmeid rakendati.
“Meid võib oodata üks kuni kolm aastat kulude langust ja siis järgnevatel aastatel uus tõus,” prognoosis Tian.
 aastaraportist.){kind=link}