Venemaa presidendi Vladimir Putini arvates polnud Nõukogude Liidul muud valikut kui sõlmida Natsi-Saksamaaga 1939. aastal mitteagressioonipakt, mis sai nimeks Molotovi-Ribbentropi pakt.
Venemaa sõjaväe juhtkonnaga kohtumist pidades ütles Putin, et hiljutine Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis süüdistas Teise maailmasõja puhkemises just seda pakti, on “täielik arulagedus”.
Putini vastas süüdistusega, et maailmasõjale sillutas tee lääneriikide kokkumäng Adolf Hitleriga.
Avaldus on riigipea hiljutisim mitmest avaldusest, milles Vene liider eitab Lääne kirjeldust Nõukogude Liidu paktist Natsi-Saksamaaga.
Kaks nädalat pärast Saksamaa tungimist Poolasse 1939. aasta 1. septembril tungis Poolasse idast Nõukogude Liit. Hitler ja tollane NL-i diktaator Jossif Stalin jagasid Poola ja Baltimaad omavahel 1939. aasta 23. augustil sõlmitud pakti salaprotokollis.
Putini sõnul pidi NL Molotov-Ribbentropi lepingu sõlmima, sest sarnaseid leppeid olid Hitleriga sõlminud ka mõned teise Euroopa riigid.
Ta tõi lääneriikide ja Hitleri väidetava kokkumängu näiteks 1938. aastal Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia sõlmitud leppe, mis lubas Hitleril annekteerida Tšehhoslovakkia.
“Jah, see (Molotovi-Ribbentropi pakt) allkirjastati ja selles oli salajane niinimetatud lepe, kus jagati mõjusfäärid. Kuid mida Euroopa riigid enne seda tegid? Täpselt sama asja.”
“Kõik tegid täpselt sama asja alustades 1938. aastaga, kui Hitler nõudles endale Tšehhoslovakkiat ning Suurbritannia ja Prantsusmaa loobusid oma liitlasest ja lasid Hitleril hõivata osa Tšehhoslovakkiast,” lisas Putin.
Vene liider koondas teisipäeval oma kriitika Poolale. Ta ütles arhiivdokumentidele viidates, et Poola suursaadik Berliinis kiitis Hitleri plaani kõrvaldada juudid Euroopast.
Vihapurskes mõistis Putin suursaadiku hukka ning nimetas teda kõntsaks ja juudivihkajast seaks.
Putin ütles midagi sarnast reedel. Varssavi vastas tollal pahaselt ning süüdistas Putinit nõukogudeaegses propagandas.
Teine maailmasõda on Venemaale hell teema, sest riik kaotas sõjas hinnanguliselt 27 miljonit inimest.
Kreml nõuab teistel NL-i ohverduste tunnustamist Natsi-Saksamaa seljatamisel ajal, mil ta valmistub mais tähistama liitlasriikide võidu 75. aastapäeva.
