Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil heaks viis seadust ning kuulas ära ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest, teatas parlamendi pressiteenistus.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles on ettekandes, et peamine väljakutse on saavutada Eesti majanduse tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik kasv hoolimata demograafiast. Ta selgitas, et Eesti rahvastik vananeb ja aastaks 2035 kahaneb meie rahvastik prognoosi järgi 1,2 miljoni inimeseni. „Järgmise viie aasta jooksul jääb 20–64-aastaste vanuserühmas vähemaks umbes 31 000 inimest,“ lausus Sutt.

„Riigikogu Arenguseire Keskuse hiljutine raport sedastas, et meie maksusüsteem ei pea demograafilisele trendile enam vastu, mistõttu peaksime hakkama kehtestama uusi makse,“ lisas minister. Suti sõnul on maksutõusust parem lahendus aga majanduse kasvupotentsiaali tõstmine. „Nii kasvab riigi tulubaas ja puudub vajadus maksukoormuse tõusuks. Suurema ümberjagamise asemel loome hoopis suuremat väärtust, soosides innovatsiooni ja kõrgepalgaliste töökohtade loomist,“ rääkis Sutt.

Minister tõi välja, et selle väljakutse lahendamisega seotud tegevused on ministeeriumis raamitud kolme strateegilise suuna vahel, milleks on digipööre, rohepööre ja innovatsioonipööre. Ta sõnas, et neljanda teljena lisandub neile kolmele ettevõtluskeskkond.

“Kolmikpöörde õnnestumiseks peab Eesti ettevõtluskeskkond olema parim,” ütles Sutt. Ta avas oma ettekandes põhjalikult kavandatavaid tegevusi kõikides nendes valdkondades.

Rääkides digiriigist ütles Sutt, et aasta teises pooles valmib teekaart digiriigi viimiseks nutiseadmisse ehk digikukrusse.

“Ka valimistel saab tulevikus osaleda läbi nutiseadme. Arendustööd käivad ja kui tööd saavad valmis tähtaegselt, kõik testid kinnitavad, et tegu on piisavalt turvalise lahendusega ning nii leiab ka Vabariigi Valimiskomisjon, siis tekib esimene võimalus m-hääletamiseks kõige varem järgmistel Riigikogu valimistel,” sõnas ta.

Minister rääkis ka e-residentsuse programmi kasust Eestile, küberturvalisusest ning kaubandussuhete muutumisest COVID-i pandeemia ja energiajulgeoleku kriisi tulemusel. Tema sõnul peaks Eesti kasutama seda võimalust, et põimida Eestit senisest enam lääne suurettevõtete tarneahelatesse, et parandada meie rahvusvahelist nähtavust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel Jüri Jaanson, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, Isamaa fraktsiooni nimel Sven Sester ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi