Justiitsminister Maris Lauri viib neljapäeval valitsuse ette uue tegevuskava korruptsooni vastu võitlemiseks.
Eestis on korruptsiooni ennetamisel juhindutud kolmest korruptsioonivastasest tegevuskavast, millest viimane kehtis perioodil 2013-2020. Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025 on ajendatud eesmärgist jätkata valdkonna poliitika elluviimist süsteemse kava alusel.
Tegevuskava hõlmab kaheksat suuremat teemat, milleks on riigi tegevuse läbipaistvus, sealhulgas lobitegevus; korruptsioonivastase seaduse analüüs ja vajadusel muudatused, riigihanked ja toetused; kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvus, sealhulgas sisekontrollisüsteemid ning planeeringud ja ehitusload; aus ärikeskkond; inimeste teadlikkuse tõstmine; teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmine ja selle rakendamine; riigi valdkondade läbipaistvus: keskkond, tervishoid, heaolu, sport; korruptsiooni ja sellega seotud süütegude uurimine; korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine: valdkondlikud uuringud.
Tegevuskava täitmist koordineerib justiitsministeerium korruptsiooniennetuse võrgustiku kaudu, kuhu iga ministeerium ja tegevuskava täitmise eest vastutav asutus määrab oma esindaja.
Justiitsministeeriumi 2019. aasta ohvriuuringu andmetel on inimeste kokkupuude korruptsiooniga vähenenud. Ka korruptsiooniuuring aastast 2017 viitab, et tervikuna on inimeste korruptsiooniteadlikkus paranenud ning vastuvõtlikkus korruptsioonile vähenenud. Hüpoteetilises olukorras maksaks altkäemaksu alla kolmandiku vastajatest, samas kui 10 aastat varem oli sama näitaja 44 protsendiga peaaegu poole kõrgem. Korruptsiooni ei peeta küll peamiseks ühiskondlikuks mureks, ent arvatakse, et see on levinud eelkõige seaduste ostmiseks ja riigihangete võitmiseks.
Eesti seadis 2013. aastal korruptsioonivastase strateegiaga sihi jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma ehk indeksi väärtus peab olema üle 64 palli, ning see eesmärk ka saavutati. 2020. aasta veebruaris sai Eesti 74 punkti, millega jõuti 18. kohale 180 riigi seas. Eesti edestas indeksiga paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas Prantsusmaad, Portugali ja Hispaaniat. Vahepeal on loodud ka teisi riigijuhtimise läbipaistvuse mõõdikuid, kus Eesti positsioon on samuti väga hea, näiteks Index of Public Integrity seab Eesti 12. kohale, kus Eesti paistab positiivselt silma eelarve läbipaistvuse ning pressivabadusega.
Euroopa Nõukogu juures asuva GRECO soovituste täitmise poolest on Eestil samuti küllaltki hea seis: Eesti on GRECO riikide hulgas viiendal kohal soovituste täitmisel – 74 protsenti neljandas hindamisvoorus Eestile antud soovitusest on täidetud, mis on aidanud kaasa prokuratuuri, kohtute ning parlamendi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele. Samas jätkub viies hindamisvoor, mille soovitused puudutavad kõrgete ametiisikute ja politsei korruptsiooni ennetamist.
Ka Euroopa Liidu õigusriigi hindamisaruandes on Eesti saanud positiivset vastukaja, seal on meile soovitatud sisse viia teavitaja kaitse regulatsioon ning tagada lobitegevuse ning riigihangete läbipaistvus.
