TALLINN, 8. märts, BNS – Eelmisel aastal võttis haigekassa välisriigis osutatava tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle 77 taotluse esitanud patsiendilt, kelle raviks kulus ligikaudu kolm miljonit eurot.
Kuna välisriigid ei esita haigekassale arveid alati jooksvalt, patsient ei siirdu kohe eelloa väljastamise järgselt ravile või kestab ravi pikemalt, on eelmise aasta puhul saabumata veel 22 eelloa saanud patsiendi raviarved.
Plaanilise tervishoiuteenuse rahastamiseks välisriigis väljastab haigekassa eelloa juhul, kui arstliku konsiiliumi hinnangul vajalikku ravi ega sellele võrdväärset tervishoiuteenust ei ole Eestis patsiendile võimalik pakkuda. Samuti peab taotletav tervishoiuteenus olema maailmas üldtunnustatud ja mille kasu tervisele on kliinilistes uuringutes tõendatud ning rahvusvahelistes ravijuhendites aktsepteeritud. Välisriikide teadmised osutuvad vajalikuks kõige enam nende haiguste puhul, mida esineb Eestis väga harva.
Aruandeperioodil esitati teistest riikidest plaanilise ravi eelloa alusel raviarveid kogusummas ligi kolm miljonit eurot, millest 898 000 eurot luuüdidoonori otsinguga seotud kulude eest ja ligi 2,1 miljon eurot ravi ja/või analüüside eest. Meditsiinilise transpordi eest tasus haigekassa ligi 21 000 eurot.
2021. aastal võttis haigekassa välisriigis osutatava tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle 77 taotluse esitanud patsiendilt. Nendest 31 patsienti, kelle seas oli 23 last, suunati välisriiki ravile, konsultatsioonile või uuringutele. Kaheksal juhul, sealhulgas oli kolm last, tehti analüüsid ning 38 inimese, nende hulgas viie lapse puhul võttis haigekassa tasu maksmise kohustuse üle seoses luuüdi mittesugulus-doonori otsingutega Soome Punase Risti Vereteenistuse kaudu.
Koostööleping Soome Punase Risti Vereteenistusega võimaldab Eesti patsientidele juurdepääsu rahvusvahelisele luuüdidoonorite andmepangale. Igal aastal võimaldab see aidata patsiente, kellele sugulusdoonorit leida ei õnnestu ning sobiv luuüdidoonor leitakse rahvusvahelisest doonoribaasist. Ühele patsiendile võib otsinguga seotud keskmine kulu ulatuda 50 000 euroni.
Haigekassa eriarstiabi osakonna spetsialisti Jana Urtsoni hinnangul paistis ka eelmine aasta võrreldes 2019. aastaga silma veidi väiksema taotluste arvu poolest. Plaanilist ravi välisriigis võis jätkuvalt ühelt poolt mõjutada COVID-19 pandeemia, mis muutis reisimise välisriiki keerulisemaks ja vähendas ka välisriikide raviasutuste võimalusi vastu võtta patsiente teistest riikidest. Teisalt lisandub haigekassa tervishoiuteenuste loetellu igal aastal uusi raviviise, ravimeid ja analüüse, mistõttu Eesti arstide võimalused patsiente Eestis aidata aina suurenevad. Võrdluseks, 2019. aastal võttis haigekassa erinevate välisriigis osutatavate plaaniliste tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üle 162 eelluba vajaval juhul, 2020. aastal oli see arv 109.
Enamusele haigekassale taotluse esitanud patsientidest väljastatakse eelluba. Eelmisel aastal keeldus haigekassa seitsme inimese puhul, kus peamiseks põhjuseks oli, et Eestis olid küsitud ravivõimalused olemas. Üksikutel juhtudel on tegemist olnud mittetõenduspõhise raviga või ei olnud taotletud tervishoiuteenus selline, mida patsiendi tervislik seisund vajas.
Peamised riigid, kus plaanilise välisravi raames erinevaid tervishoiuteenuseid osutati, olid ka 2021. aastal möödunud aastatega võrreldes sarnased. Kõige enam osutati tervishoiuteenuseid naaberriigis Soomes, aga ka Saksamaal, Suurbritannias, Hollandis, Poolas, Taanis ja Rootsis.
Kallimad plaanilise ravi üksikjuhud välisriigis olid verehaigused, vähiravi ja südameoperatsioonid, kus ravikulud ulatuvad 20 000 eurost kuni ligikaudu 500 000 euroni.
Urtson selgitas, et ühe ravijuhu maksumus konkreetsel aastal ei pruugi alati olla lõplik inimese raviga välisriigis seotud kulu, kuna teatud juhtudel toimub ravi kas mitmes etapis mitme aasta vältel või ravi saanuna tuleb patsiendil käia korduvalt välisriigis järelkontrollidel.
