Saaremaa vallavalitsus kavatseb avada riigiga läbirääkimised mereväebaasi täielikuks või osaliseks toomiseks Saaremaale, kirjutab Saarte Hääl.
Vallavanem Madis Kallas ütleb Saarte Häälele, et vallajuhid on ses osas ekspertidega nõu pidanud, et mõista, millised oleksid reaalsed stsenaariumid. Arutelude tulemusena on selgunud, et enam ei saa välistada mitte midagi, kuna sõjategevus Ukrainas on muutnud suurt pilti julgeolekus. “Ehk et enam ei peaks Saaremaa puhul rääkima ka vaid mereväest,” sõnab Kallas.
Mereväebaasi teema on tema sõnul olnud Saaremaal arutelu all aastaid ning muutunud aktuaalsemaks Ukraina sõja ning Gotlandi saarel Rootsi Kuningriigi tehtavate sõjalise valdkonna arendusotsuste tõttu.
2020. aasta sügisel kirjutas riigikogu liige kindralleitnant Johannes Kert Eesti riigijuhtidele põhjaliku raporti pealkirjaga “Märgukiri Eesti merekaitsest”. Kert märkis, et Eesti ei ole [Vene] ohule kuidagi reageerinud, täiesti kaitsetuks on jäänud Lääne-Eesti saared, andes/tekitades sellega piirkonnas julgeolekuvaakumi. Lääne-Eesti saarestiku kaitsmatus põhjustab tõsise julgeolekuprobleemi ka Leedule ja Lätile, samuti teistele Läänemere äärsetele riikidele.
Toona veel riigikogu liige Kalle Laanet oli Kerdi hea sõber, kellega juba siis räägiti võimalusest tuua mereväebaas Saaremaale Ninase külla, kus peaaegu kasutuna seisab uhke süvasadam.
Selsamal 2020. aasta suvel-sügisel räägiti merekaitse teemadel pea kõikidel riigikogu riigikaitsekomisjoni istungitel. 15. juunil 2020 ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, et süvasadama regionaalsuse laiendamine oleks hea valik.
Kindral Kert ütles paar kuud enne oma surma, 2021. aasta jaanuaris Saarte Häälele, et mereväebaasi Saaremaale toomise kasuks räägib näiteks kasvõi arenenud laevatööstus: “Seda võiks näha ka remondibaasina ja võib-olla siin uute aluste ehitamiseks vajaliku baasina.”
Madis Kallase hinnangul ei ole mereväebaasi Saaremaale toomisel kohapeal suuri takistusi, sest Saaremaal on piisav sotsiaalmajanduslik võimekus ja suurus erinevate küsimuste lahendamiseks. “Lisaks on Saaremaal piisavalt riigile, riigiasutustele või KOV-ile kuuluvaid maaüksusi, kuhu erinevaid sõjaväelisi arendusi planeerida,” tõdeb Kallas.
Kaitseminister Kalle Laanet ütles Saarte Häälele, et Eesti on mereriik ning mereväe võimekusse peame rohkem panustama nii iseseisvalt kui ka koos liitlastega.
Viimane suur reform Eesti mereväe tugevdamiseks on politsei- ja piirivalveameti ning kaitseväe laevastike ühendamine tuleva aasta 1. jaanuarist. Reformi eelnõu läbis edukalt riigikogus esimese lugemise sel nädalal. “Laevastike ühendamine parandab nii meie olukorrateadlikkust kui ka operatiivset tegevust merel,” usub Laanet.
Kaitseministri sõnul on Eesti rannajoon üüratu, koos kõikide saartega peaaegu 3800 kilomeetrit ja kogu see ala vajab igakülgset kaitset.
Eelmisel aastal sõlmis kaitseministeerium lepingu Eestile rannakaitse raketisüsteemide soetamiseks ja järgmise sammuna peame kindlustama, et Eesti sadamad suudaksid kaitseväe laevu vastu võtta parimal moel. “Selles osas on hetkel arutelu faas, kuna esimene prioriteet oli laevastike ühendamine,” lisab Laanet.
