TALLINN, 10. märts, BNS – Eesti Töötukassa kinnitusel ei ole Venemaa sõjalise rünnaku tagajärjena Ukraina vastu suurtest koondamistest töötukassale teada antud.
“Märtsis on teavitanud kaks ettevõtet kollektiivsest koondamisest – kahe ettevõtte peale kokku on kavas koondada 60 inimest. Üks ettevõte tegutseb töötleva tööstuse valdkonnas, teine toitlustuse valdkonnas,” ütles töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel BNS-ile.
Töötukassa on seejuures avanud eraldi portaali ukrainlastele töökohtade pakkumiseks, kust leiab pakkumisi vene ja inglise keeles. Kolmapäevaks oli sinna registreerunud enam kui 700 tööandjat.
“Otse meie tööandjate konsultantidele on ka märku andnud väga paljud tööandjad, et nad heal meelel värbavad Ukraina sõjapõgenikke, et aidata. Isegi on valmis looma töökohti neile,” märkis Koppel.
Tööd pakutakse väga erinevates valdkondades ehk siinkohale ei saa rääkida nii-öelda tavapärastest töökohtadest, kus oleme harjunud rääkima Ukraina tööjõust – näiteks lihttööd, tootmistöö. Praegu on palju tööandjaid ja ka sisestatud tööpakkumisi toitlustus- ja majutusvaldkonnas ning siiski ka erinevate tootmistöödega seotud. Lisaks pakutakse tööd haridusvaldkonnas – otsitakse ka õpetajaid, lasteaeda logopeedi ja psühholoogi, IT sektoris ning põllumajanduses. Pakkumisi on nii tähtajatuid kui tähtajalisi.
Nii nagu tavapäraselt tööpakkumistega, siis suuremates piirkondades Harjumaal, Tallinnas ja Tartus on ka rohkem tööpakkumisi. Tööandjaid on töötukassa sõnul siiski üle Eesti ning teatud tööpakkumiste puhul on tööandjad märkinud, et töötamise asukohta saab inimene ise valida.
Töötukassa kommunikatsioonijuht tõdes, et saabunute oskustest ja profiilist ja töökoha ootustest töötukassal veel head ülevaadet ei ole, selle saab siis, kui saabujad saavad end tööotsija või töötuna registreerida.
Esialgsetel andmetel on saabujate seas meditsiiniõdesid, sõidukijuhte ja ka neid, kes on valmis ajutiselt tegema lihtsamaid töid nagu pakkimine, komplekteerimine või muu taoline. Peamiselt on tegemist naiste, laste ja vanemate inimestega. Eelkõige soovivad nad töötada lühiajaliselt, et naasta mõne aja pärast koju.
“Tööandjad peavad arvestama, et Ukrainast saabujad ei ole tulnud siia esmajärjekorras töö mõtetega, vaid nad põgenevad sõjaolukorrast. Kõik neist ei ole kindlasti valmis kohe tööle asuma,” rõhutas Koppel.
Paljud Eesti tööandjad on juba tuttavad Ukrainast pärit tööjõuga. Ukraina kodanikest lühiajaliste töötajate arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. 2021. aastal registreeris lühiajalise töötamise 23 672 Ukraina kodanikku, moodustades üle 70 protsendi kõigist lühiajalistest töötajatest. Lõviosa lühiajalistest töötajatest on hõivatud kahes sektoris – ehitus ning töötlev tööstus, kus oli 2022. aasta alguse seisuga vastavalt 6597 ja 6471 töötajat.
Teisipäeval, 8. märtsil võttis valitsus vastu otsuse ajutise kaitse rakendamiseks alates 24. veebruarist Eestisse saabunud sõjapõgenikele. See tähendab, et kolmapäevast, 9. märtsist on sõjapõgenikel võimalus taotleda politsei- ja piirivalveametist (PPA) elamisluba ajutise kaitse alusel.
Elamisloa otsus annab Ukraina sõjapõgenikele õiguse Eestis viibimise ajal töötada ning saada tööturuteenuseid, näiteks tööturukoolitusi, tööpraktikat ja tööturutoetusi ning muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.
Neil on õigus töötada Eestis samadel tingimustel kui Eesti kodanikel. Miinimumpalk täisajaga töötamise korral on 654 eurot. Töötamist eraldi registreerima ei pea.
Elamisloa olemasolul on inimesel võimalik registreerida end töötuna Eesti Töötukassa esinduses. Kui inimene on töötuna registreeritud, on tal töötukassas oma nõustaja, kes aitab inimest tööotsingutel – vahendab tööpakkumisi ja osutab tööle saamiseks vajalikku tuge. Tööealistele makstakse vajadusel töötutoetust 292,02 eurot inimese enda avalduse alusel.
Töötukassa teeb ka regulaarselt infotunde majutuskeskustes, et jagada ukrainlastele infot töötamise võimaluste, töökohtade ja tööandjate kohta.
