Koroonaviirusega seotud liikumispiirangud säästsid Euroopas võrreldes mullusega aprillis 11 000 inimese elu, sest järsult on vähenenud on fossiilkütuste saaste, kinnitab hiljutine uuring.
Viirusevastased meetmed on surunud piirkonnai majanduse põlvili – kivisöel põhinev energiatootmine on vähenenud 40 protsenti ning naftatarbimine kolmandiku võrra.
Üleilmselt on naftatarbimise langus kõikjal umbes sama suur, aga söe kasutamine varieerub regiooniti.
Suletud tehased ja tühjad teed on aga andnud ootamatu boonusena palju puhtama õhu.
Uuringu järgi on lämmastikdioksiidi (NO2) ja peenosakeste PM2,5 saaste langenud vastavalt 37 ja kümme protsenti. Mõlemad mürgised kõrvalproduktid kaasnevad nii söe, õli kui ka gaasi põletamisega.
“Need mõjud on paljudes maailma paikades kas sama suured või veel suuremad,” ütleb uuringu juhtiv autor Lauri Myllyvirta, Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse (CREA, Centre for Research on Energy and Clean Air) vanemanalüütik.
Näiteks Hiinas langes NO2 ja PM2,5 tase kõige karmimal sulgemisajal 25 ja 40 protsenti ning Hubei provintsis, kust viirus alguse sai, oli langus veel teravam.
“Seega näeme me palju suuremat välditud surmade arvu,” ütles Myllyvirta.
Õhusaaste vähendab vastavalt eelmisel kuul valminud uurimusele eluiga keskeltläbi kolm aastat ning põhjustab aasta jooksul 8,8 miljonit enneaegset surma.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab surmade arvu aastas küll 4,2 miljonile, kuid jätab arvestamata mõju südame ja veresoonkonna haigustele, mida hiljutine uurimus näitab.
Kõige halvem on see mõju Aasia riikides, lühendades Hiinas keskmist eluiga 4,1 aasta võrra, Indias 3,9 ja Pakistanis 3,8 aasta võrra.
Euroopas vähendab saaste oodatavat eluiga kaheksa kuu võrra.
“Meie uuring näitab tohutut kasu rahvatervisele ja elukvaliteedile, mis saavutatakse, kui fossiilkütuste kasutamist järsult ja jätkusuutlikult vähendada,” ütles Myllyvirta.
WHO tervise keskkonna- ja sotsiaalmõjude üksuse juht Maria Neira, kinnitab, et majanduse taaskäivitamisel peaksid valitsused nende tulemustega arvestama.
“Kui me tõesti hoolime meie kogukondade ja maade tervisest ning üleilmsest olukorrast, siis peame leidma vahendid, et tagada planeedi energiakasutus ilma fossiilsete kütusteta.”
Muude enneaegsete surmadega võrreldes tapab õhusaaste üle ilma 19 korda rohkem inimesi aastas kui malaaria, kümme korda rohkem kui HIV/AIDS ning kolm korda rohkem kui alkohol.
Harvardi Ülikooli uuring võrdles 3000 USA piirkonda ning leidis, et PM2,5 saaste on seotud COVID-19 surmade tasemega.
Üks mikron kuupmeetris vastab 15-protsendisele hüppele COVID-19 suremuses, on Harvardi Ülikooli rahvatervise kooli teadlased varem sel kuul kinnitanud. Nad kirjutavad, et pikaajaline õhusaaste tõstab haavatavust COVID-19 kõige teravamate tagajärgede näol.
PM2,5 osakesed tungivad sügavale kopsudesse ning sisenevad vereringesse, põhjustades südame ja versoonkonna ning hingamisprobleeme. 2013. aastal määratles WHO PM2,5 ka vähki põhjustava ainena.
Indias Uttar Pradeshi osariigis, kus elab 200 miljonit inimest, vähendab peenosakeste saaste eluiga koguni 8,5 aasta võrra, aga 74 miljoni elanikuga Hiina Hebei provintsis ligi kuue aasta võrra. Sellisele järeldusele jõudsid Chicago Energiapoliitika Instituudi teadlased, kes on välja töötanud õhukvaliteedi eluindeksi (Air Quality Life Index).
Vähem kui kaks protsenti Hiina linnadest vastab WHO juhistele PM2,5 taseme osas ning 53 protsenti vastab Hiina enda tagasihoidlikumale turvalimiidile.
ÜRO järgi ei tohiks PM2,5 tihedus ületada 25 mikrogrammi kuupmeetri kohta (25 mcg/m3) õhus iga 24-tunnise perioodi kohta. Hiina on pannud lävendiks 35 mcg/m3.
CREA uus analüüs sobitab ilmastikutingimused ja muutused emissioonis õhusaastest tulenevate tervisekahjustustega.
