Iraani tuumaleppe Euroopa osapooled Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja teised riigid korraldasid kolmapäeval kohtumise Austrias Viinis eesmärgiga hoida elus 2015. aasta lepet.
Kõnelustel, mida vahendab Euroopa Liit, osalevad ka leppe osapooled Iraan, Hiina ja Venemaa.
Oma viimases selleteemalises avalduses jaanuari alguses teatas Teheran, et ei jälgi enam piiranguid uraani rikastamiseks kasutatud tsentrifuugide arvule. See oli Iraani viies samm leppest taganemisel pärast USA väljaastumist 2018. aastal.
Leppe Euroopa osapooled püüavad leida viisi, kuidas veenda Iraani naasma tuumaleppe tingimuste täitmise juurde ja on käivitanud Iraani vastu vaidlustusmehhanismi. See näeb ette mitmeid samme, millest viimane on ÜRO Julgeolekunõukogu teavitamine. ÜRO sanktsioonid taaskehtestatakse 30 päeva hiljem, kui ÜRO JN ei hääleta sanktsioonide peatamise poolt.
Vaidluse lahendamiseks ajakava paika pandud ei ole, ütles üks anonüümsust palunud diplomaat.
“Me tahame päästa JCPOA-d (tuumalepet), et inspektorid saaksid oma tööd Iraanis jätkata,” ütles diplomaat, viidates Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ekspertidele.
Lääne diplomaadid usuvad, et Iraan ei naase tuumaleppe täiemahulise täitmise juurde ilma suurte järeleandmisteta, näiteks USA sanktsioonide tühistamise või Euroopa sammudeta Ühendriikide põhjustatud majanduskahju korvamiseks.
Samas loodetakse, et vaidlustusmehhanism veenab Iraani leppest rohkem mitte taganema. Diplomaadi sõnul võib Iraan protsessi tulemusel oma uraanivarud “külmutada”.
Müncheni julgeolekukonverentsil veebruaris ütles Iraani välisminister Javad Zarif, et Teheran on valmis leppe juurde naasma, kui Euroopa astub samme Iraani majanduse toetamiseks.
Euroopa on loonud Iraaniga kauplemiseks kaubandusmehhanismi Instex, kuid Iraan ei pea seda piisavaks.
