Tööportaali korraldatud uuringust selgus, et ümbrikupalgaga kokku puutunud Eesti töövõtjate arv pole aastaga muutunud.
Enam kui 4500 töövõtja käest uuriti, kas nad on saanud osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2020. aastal kinnitas musta töötasu saamist vaid 4,7 protsenti vastanutest, mis on samasugune näitaja nagu ka 2019. aasta suvel, teatas CVKeskus.ee.
Uuring näitas, et ümbrikupalk on tunduvalt levinum nende töötajate seas, kes käivad tööl Soomes, Rootsis või Norras – antud riikides tööl käivatest eestimaalastest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 10,2 protsenti töötajatest.
Eestis on must töötasu kõige vähem levinud Tartus, kus antud näitaja on 1,9 protsenti. Pealinnas on ümbrikupalgaga kokku puutunud 5,3 protsenti töötajatest.
„Kuigi ümbrikupalga levik on aastatega jõudsalt vähenenud, on vähene töökogemus ning madal hariduse tase endiselt need tegurid, mis suurendavad ümbrikupalga saamise riski,“ ütles Henry Auväärt.
Ta lisas, et vähese kogemusega noortest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 7,9 protsenti töövõtjatest ja samasugune näitaja on ümbrikupalga leviku osas ka põhiharidusega töövõtjate seas.
Valdkondade lõikes on ümbrikupalk levinum ehituses ja toitlustussektoris, kus oli musta töötasuga kokku puutunud iga kümnes töötaja. Ümbrikupalk on 7,8 protsendiga keskmisest levinum ka tööstussektoris ning 7,1 protsendiga turismi- ja hotellinduse valdkonnas.
Kõige vähem on ümbrikupalgaga kokku puutunud riigisektoris, tervishoius, finantsvaldkonnas ja infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed.
