Poola on pärast konservatiivse Seaduse ja Õigluse (PiS) erakonna võimuletõusu viie aasta eest korduvalt Euroopa Liiduga piike murdnud; viimasel ajal on sellega seoses päevakorda kerkinud diskussioon Poola tulevikust EL-is.
Ärileht Financial Times kirjutas nädalavahetusel, et teema tõusis taas esile, kui Ungari ja Poola blokeerisid novembris Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taastepaketi, põhjendades seda vastuseisuga paketis sisalduvale õigusriigimehhanismile.
Viimati kuulutas Poola konservatiivne ajaleht Do Rzeczy oma esiküljel, et Varssavi peab ütlema EL-ile, et “nüüd aitab”.
“Polexit – meil on õigus sellest rääkida,” kirjutas leht.
Lehe ajakirjaniku sõnul annavad vaidlus õigusriigi põhimõtte üle, EL-i võimu “meelevaldne laiendamine” ja EL-i soov liikmesriikide üle kohut mõista põhjuse arutada Poola lahkumist EL-ist ehk Polexitit.
Lisaks ohustavad ajakirjaniku hinnangul EL-i liberaalsed väärtused Poola identiteeti. Do Rzeczy väitis lisaks, et EL üritab jultunult Poolas peale suruda oma LGBTQ-ideoloogiat.
Poola lahkumine EL-ist ei näi lähitulevikus siiski tõenäoline. Arvamusuuringute kohaselt soovib üle 80 protsendi poolakaist püsida Euroopa Liidus. Seda on isegi enam kui 2003. aastal, mil liikmesuse poolt hääletas 78 protsenti riigi kodanikest.
Kuigi valitsev Seadus ja Õiglus on EL-iga tülitsenud, on nende esindajad kinnitanud, et neil ei ole mingit soovi ühendusest lahkuda.
Poola välisminister Zbigniew Rau on nimetanud jutte Polexitist täiesti absurdseks. Tema sõnul ei taha seda ükski Poola poliitiline jõud.
Kuigi praegu näib ilmne, et Poola lähitulevikus EL-ist lahkuda ei soovi, siis Financial Timesi sõnul ei ole pikas vaates asi sama selge.
Erakonna PiS vastased kardavad, et vaidlused EL-iga võivad kallutada avaliku arvamuse EL-i vastu.
Seni on Poola Euroopa-meelsust tõstnud muu hulgas poolakate ulatuslikud võimalused õppida mujal ühenduse territooriumil ja aidanud viimase 15 aasta vältel märkimisväärselt Poola majandust.
Lisaks esindab EL paljudele vanematele poolakatele riigi kinnistamist läände.