“Kui elu oleks hinnaks, jaksaks inimene joosta päris tükk aega“
Nii tervisejooksu kui ka maratoni võtavad aga inimesed ette vabatahtlikult ning siis tekib küsimus, kuidas leida endas jõudu lõpuni joosta, sest maratonil hakkab motivatsioon tavaliselt ära kaduma umbes 6.-7. kilomeetril. Järgnevad kuus väikest nippi aitavad kaasa igale algusele, ning loovad võimaluse jõuda ka maratonil kaugemale kui 6 või 7 kilomeetrit.
6 lihtsat nippi ja põhimõtet mis aitavad sul hoida ennast jooksmisega vormis.
Esimene lihtne nipp mida jälgida on järjepidevus. Kui sa pole mõnda aega jooksnud, või pole seda üldse teinud, siis alusta kindlasti vaikselt. Jookse pigem vähem aga järjepidevalt. Kasulik nipp on alguses ka näiteks 10 minutit joosta ja teine samapalju kõndida. Parim viis õnnestumiseks on paika panna kindlad ajad, millal jooksmas hakkad käima. Võid alustada ühe või kahe korraga nädalas, ning hiljem suurendada seda kolme korrani. Samuti on kasulik valida Kohe alguses kindel marsruut ja pikkus. Siingi kehtib reegel, pigem vähe aga regulaarselt, Võid alustada näiteks kolme,- või viiekilomeetriga, ning kui tunned et see on sinu jaoks juba liiga vähe või kerge, pikenda seda mõne kilomeetri võrra.
Kõik me oskame joosta, ometi on ka jooksmisel oma tehnika, mille järgminine teeb jooksmise lihtsamaks ning vähendab võimalike vigastuste ohu. Lihtsamad märksõnad siin on: hoia pea püsti, selg sirge, lõdvesta õlad ja tõmba kõhulihased pingesse. Samuti võid jälgida oma käsi, ka siin pole liigsest pigutusest abi, pigem kulutad kasutult oma energiat. Pead meeles pidama, et treenimine on oluline, kuid puhkus samuti – keha lihtsalt vajab aega taastumiseks. Kui tunned end väsinud ja kurnatuna, oled ilmselgelt üle treeninud.
Vali ilmale vastav riietus. Ära torma kohe ostma kallist viimase malli riietust, aga headesse jooksujalanõudesse võiksid või siis isegi peaksid investeerima kohe alguses. Ilma nendeta ei tunne sa jooksmisest mõnu ning võid kahjustada ka oma tervist. Valed jalanõud tekitavad põrutusi nii jalalabadele kui liigestele. Kuna aga jalad on jooksmise kõige olulisem osa, siis ei saa siin olla liiga ettevaatlik. Katsetada võib, kuna aga jooksutossude valik on tänapäeval väga lai, siis tasub alati küsida nõu.
Ära jookse ei tühja ega täis kõhuga. Õige kogus energiat tagab hea enestunde nii jooksu ajal kui ka pärast jooksu. Isegi kui aega üldse pole on energia oluline, üks banaan, väike müslibatoon või midagi muud, mis sisaldab kergesti imenduvaid süsivesikuid ajab asja ära. Kui jooksed aga enda vormis hoidmiseks, ära unusta, et kulutatud kalorite arv tuleneb treeningu intensiivsusest ning ka su enda keha omapärast. Tervislik toitumine peaks igatahes vormi juurde kuuluma ning pärast jooksmist ära premeeri end rämpstoiduga. See lihtsalt rikub kogu su pingutuse.
Vesi aitab meil end tunda terve jookstreeningu hästi. Kui plaanid jooksma minna siis võid juba hommikul alustada pisut suuremalt vee tarbimist. Jooksma minnes võtta endaga kaasa väike pudel veega. See on ainus viis vältimaks lihaskrampe ja väsimustunnet juba jooksmise alguses. Meie igapäevane tarbitav veekogus peaks olema vähemalt kaheksa klaasi.
Kuigi järjepidevus on oluline, siis rutiin võib olla jällegi sinu tulemusi pärssiv. Võid teha iga oma jooksu pisut eriliseks. Teha ühtlasele jooksule vahelduseks kiiremaid sööstjookse, mõnikord valida jällegi tõusudega vahelduva maastiku, või joosta metsarajal. Selline vaheldus aitab kehal vältida mugavustsooni, ning hoida meid treenitumana. Ainult spordiklubis trenažööril sörkides su keha harjub ja progress peatub, samuti kaob peagi ka igasugune motivatsioon.
Vaata mida räägib jooksmise kohta spordi instituudi direktor Kristjan Port.
„Kui elu oleks hinnaks, jaksaks inimene joosta päris tükk aega,“ ütleb Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port.
Kas jooksutrenni kasuteguri osas on teadmisi, alates millisest distantsist on jooksmisest kasu? Kõik sõltub sellest, mis on eesmärgiks võetud, märgib Port. Kui eesmärk on joosta täispikka maratoni, on 95 protsenti jooksust aeglane aeroobne tegevus.
Kindlasti on nippe ja tarkusi sadu või isegi tuhandeid, kuid kõiki korraga kaasa võttes ei edene me jooksurajal meetritki. Alusta vähesega ja jõuad kaugele, võib olla isegi pool või täis maratonile.
Kerget jalga jooksurajale!
